Omar Saksing kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et kuigi Eestis on autorite ühing olemas, on siiski paljude autorite õigused endiselt kaitsmata ja nende loomingut kasutatakse ilma ühtegi senti maksmata ning autorit sellest teavitamata, Nõukogude aeg autoriõiguste vallas kestab tema hinnangul ikka edasi.
Omar Saksing: millal hakatakse Eestis autoriõigustest kinni pidama?
Näiteks võib tuua nii Eesti Televisiooni kui ka näiteks Eesti Nukuteatri, kelle nimi on viimasel ajal eriti esile kerkinud. ETV on näidanud juba aastaid Tallinnfilmi multifilmi «Välek Vibulane» (režissöör Heino Pars, käsikiri Silvia Kiik ja Heino Pars), mis põhineb samanimelisel Elar Kuusi lasteraamatul, kuid tema pärijad ei ole selle eest autoritasu saanud. Võib kahelda ka selles, et ETV on autoritasu maksnud multifilmi autoritele. Muide, seda filmi pakuti, nagu paljusid teisigi, ETV Pluss veebilehel inimestele arvutis vaatamiseks (hind oli tollal 18 krooni).
Mitu aastat oli Eesti Nukuteatri kavas Elar Kuusi «Memme musi» lavastus (esietendus 8. aprillil 2004), kuid Elar Kuusi pärijatelt ei ole keegi luba küsinud teost lavastada. Autoritasu maksmisest ei ole samuti keegi rääkinud. Prokuratuur ja audit on kehvasti tööd teinud, sest skandaal muudkui paisub.
2010. a. suvel etendus Jõgevamaal Kalevipoja Kojas suveseiklus «Välek». Kõige kummalisem oli lugeda, et seda rahastati projekti raames. Kalevipoja Koja juhataja Hannes Soosaar, kes oleks pärijatega pidanud tüki lavastamiseks ühendust võtma, seda ei teinud. Lavastaja Veikko Täär vabandas ainukesena, kuid tema ei oleks pidanud seda tegema, vaid ürituse organiseerijad. Kuna selle etenduse vaatamise eest küsiti samuti raha, siis oli jällegi tegemist pesuehtsa piraatlusega.
Piraatlusena võib käsitleda ka kirjastuse Steamark poolt 2003. aastal uuesti välja antud Elar Kuusi raamatut «Lugu pöialpoisist, kotkast ja sitikast» (sarjast «Looduse lasteraamat» 1936), sest jälle ei ole keegi teose avaldamise puhul omastelt luba küsinud.
Kui järgida autoriõiguse seadust (vastu võetud 11. 11. 1992. a seadusega (RT 1992, 49, 615), jõustunud 12. 12. 1992), siis kehtivad autori õigused veel 70 aastat peale autori surma, kuid Eesti Vabariigis ei ole seadused nähtavasti kõigi jaoks ühtsed. Ka tuletatud teosed käivad selle alla. Kuna kõik loetletud juhused on seotud otseselt tulu teenimisega, siis oleks Elar Kuusi pärijatel õigus ka autoritasule.
Kuigi vastavalt võlaõigusseadusele on autoril või autoriõigusega kaasnevate õiguste omajal nõuda teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist, on siiski seda väga raske teha, sest see nõuab autoriõiguste omajalt rahalisi kulutusi oma õiguste kaitsmiseks. Võib väita, et tegemist on autoriõiguste kaitse sisulise puudumisega Eestis.
Juhul kui võimul olev valitsus ei suuda tagada autoritele seadusega ette nähtud kaitset, siis järelikult on viimane aeg kultuuriministril ja tõenäoliselt kogu valitsusel tagasi astuda. ACTA leping jääb ilmselt vastu võtmata, sest ei suudeta täita lihtsamaidki nõudeid.