Maailma parimaks peetava koolisüsteemiga Soomes on õpilaste koormus gümnaasiumiastmes märgatavalt väiksem kui Eestis: kohustuslikke kursusi on 75 (meil 96), kooli lõpetamiseks pead olema neist rahuldavalt sooritanud 2/3, kirjutab Õpetajate Leht.
Soome gümnasist õpib eestlasest pool tuhat tundi vähem
14. aprill 2013, 23:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Soome gümnasistid õpivad 510 tundi vähem kui meie noored,» lausub Tartu Herbert Masingu kooli matemaatikaõpetaja Saima Tamm, kes õpetab ka Tartu soome koolis ja on töötanud kümmekond aastat Soomes. Tamm teab oma kogemustest, et Soome lastel on närvipinget meie lastest vähem. Üks põhjus ongi õpitavate ainete valikuvabadus.
Kursuseid on nelja tüüpi: riiklikud kohustuslikud ja süvendavad kursused ning koolikohased süvendavad ja rakenduslikud kursused. Kohustuslikke kursusi on kolme-nelja aasta peale 47−51, riiklikke süvendavaid kursusi 10. Ülejäänud on koolikohased – kool ise valib. Rakenduslikke kursusi saab kool võtta nii palju, kui on raha õpetajate palkamiseks, ja sõltuvalt sellest, kui palju leidub antud ainet valdavaid õpetajaid. Rakenduslike kursuste all saab õppida näiteks fotograafiat.
Gümnaasiumikursused võib läbida kolme, kolme ja poole või nelja aasta jooksul, klassi numbrit kui sellist ei kasutata, gümnaasium on klassideta.
«Kes tahab tulla gümnaasiumi ja tunneb, et pole veel piisavalt küps, võib käia 9. klassi lõpetamise järel veel 10. klassis, kus täiendatakse eelmises klassis õpitut,» lausub Tamm. Seda võimalust ei ole siiski kõikides koolides.
Matemaatikat saab õppida pika või lühikese õpimääraga. Pikas matemaatikas on kümme kohustuslikku ja kolm süvendavat kursust. Gümnaasiumi alguses saab valida ka matemaatika juurde suunamise kursuse.
«Erinevalt meist on füüsikas ja keemias kohustuslikke kursusi ainult üks,» ütleb Tamm. «Kel aga huvi, valib seitse süvendatud füüsika- ja neli keemiakursust juurde. Meilgi peaks olema valikuvabadus suurem ja füüsikat, keemiat võiks saada valida vastavalt oma isikupärale ja soovidele. Suur tähelepanu on soomlastel ka hingeharimisel – psühholoogias on üks kohustuslik ja neli süvendavat kursust.»
Keeled suhu
Kool saab ise valida, kas tunni pikkus on 45 minutit (kursuse maht 38 tundi) või 75 minutit (kursuse maht 22−23 tundi). Viimane variant võimaldab ainesse enam süveneda ja seda põhjalikumalt käsitleda.
Üks Tamme endine õpilane Tartu soome koolist valis kodumaal gümnaasiumis jätkates psühholoogias kohe neljanda süvendava kursuse, jättes eelmised vahele, ja õppis selle ainekava kohaselt motivatsiooni, tundeid, arukat tegutsemist. Suures osas saab õpilane ise valida, mida tahab õppida ja kui kiiresti gümnaasiumi läbib.
Hoolimata sellest, et Soome koolielus püütakse vältida võistlusmomenti, oli paar aastat tagasi Soome TVs koolidevaheline muusikalide konkurss. Selle nimel valmistas osa koole muusikatundide ajal ette muusikali, millega osaleti võistlusel. Seoses lauluoskuse, näitlejameisterlikkuse, kõneoskuse arendamisega oli koolil õigus arvestada vastavad kursused sooritatuks.
Kõnekultuuri ja esinemisoskuse arendamist peetakse üldse väga tähtsaks, samuti õpilaste eetilist kasvatamist.
A-võõrkeelt on kuus kohustuslikku ja kaks süvendavat kursust, B-keelt viis kohustuslikku ja kaks süvendavat kursust.
«Inglise keele õppimist peetakse väga tähtsaks,» sõnab Tamm. «Soomes on tehaseid, näiteks Nokia, kus töö käib peamiselt inglise keeles.»
Soome riigis kehtib seadus, et igal inimesel on õigus saada koolis õpetust oma emakeeles. Et Soome on läinud elama väga palju välismaalasi, leiab see seadus ka rakendamist. Õigus õpetust saada on 16 keeles lisakursustena.
Et Soomest on saanud pagulasi meelitav maa, pakutakse põgenike lastele võimalust õppida õppeainena ka emakeelt, hoolimata tõsiasjast, et üldine õppetöö toimub soome keeles. Selleks on õigus igaühel. Näiteks Turu linnas on ühes koolis juba 52 protsenti välismaalasi, väga palju Somaalia põgenikke leidub kogu riigis.
Õppimine on Soome koolis tõsine töö. Näiteks võidakse koolis klassiuksed tunni ajaks seestpoolt kinni panna, et hilinejad ei tuleks segama.
«15 minutit pärast tunni algust teeb õpetaja korraks ukse lahti ja laseb hilinejad sisse,» kirjeldab Tamm. «Kes pole selleks ajaks kohal, saab kirja põhjuseta puudumise. Kui oled kolm korda põhjuseta puudunud, on kursus sooritamata.»
Gümnaasiumi lõpetamine on paindlik – eksameid võib sooritada kevadel, sügisel või aasta pärast. Gümnaasiumi võib lõpetada ka riigieksameid sooritamata ja õpilane saab lõputunnistuse, aga ei saa riigieksamite sooritamise tunnistust. Sellisel juhul saab ta õppimist jätkata ametikoolis.
Riigieksamite hinnete põhjal võib Soomes konkureerida korraga mitmesse kõrgemasse õppeasutusse. Tavaliselt on põhjapoolsemates kõrgkoolides konkursid natuke väiksemad kui Helsingis.
Peastarvutamine au sees
Mõlema riigi õppekava järgi matemaatikat õpetav Tamm leiab, et meil püütakse koolis liiga keerulisi asju liiga vara selgeks õpetada.
«Näiteks kõrgem matemaatika hakkab meil juba põhikoolis,» kirjeldab ta. «Soomes pööratakse matemaatika praktilise rakenduse poolele palju rohkem tähelepanu kui meil: õpitakse protsentide, intresside jms arvutamist ja seda ka peast. Soomlased arvutavad peast imehästi, 1.−6. klassi kontrolltöödes on selleks eraldi osa.» Selliseid algebralisi teisendusi, mis meie koolis on ja mis poistele üldse ei meeldi, Soome põhikoolide ainekavades polegi.
Õppekavade erinevuse kohta toob Tamm hea näite: üks väga tark soome poiss läks Tartu eliitkooli katsetele ega osanud paljusid asju, sest Soomes ei ole neid õppekavas. Kui Tamm proovis Soome koolis õpetada samu asju, mis on meie matemaatikaprogrammis, imestasid lapsed, milleks neil peaks seda vaja olema.
«Meie väide matemaatilise kirjaoskuse kohta on Soome õpilase jaoks arusaamatu, sest ta ootab matemaatikas ennekõike matemaatilise praktilise kasutamisoskuse laiendamist,» tõdeb Tamm. «Meie ainekavasid täpsemalt tundvad matemaatikaõpetajad teavad seda väga hästi. Oma peaaegu 20-aastase Soome ja veel rohkem Eesti koolides õpetamiskogemuse juures leian, et meie matemaatika ainekavades on vaja palju muuta. Õnneks paistab jää sulama hakkavat.»
———
Soome 9. klassi matemaatika õppekava teemad
• Trigonomeetria, mis sisaldab sin, cos, tan mõisteid ja nende kasutamisoskust, samuti Pythagorase teoreemi ja selle kasutamist.
• Nn ruumigeomeetria, mis sisaldab kehasid, nende pindalade ja ruumalade arvutamist. Kindlasti tuleb käsitleda ühikuid ja nendevahelisi seoseid.
• Funktsioonid, mis sisaldavad lineaarfunktsiooni ja ruutfunktsiooni lihtsamaid kujusid (st kus b = 0). Soome põhikoolis ei õpetata ruutvõrrandi lahendamist.
• Võrrandid ja võrrandisüsteemid kõigi oma lahendusvõtetega nagu meilgi.