Kui kaua kõlab ülikoolides veel eesti keel?

Haridusministeeriumis küpseb uus kõrgharidusseadus, kus üks ettepanek on loobuda erandlikel puhkudel eelmise astme läbimise nõudest magistrantuuri ja doktorantuuri pääsemisel. Fotol Tartu ülikooli peahoone. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eesti keel on Mandri-Euroopa väikseim teaduse ja kõrghariduse keel. Eesti keelenõukogu muretseb, kuidas suudetakse seda säilitada, kirjutab Sirje Pärismaa Õpetajate Lehes.

Uuest õppeaastast pole kõrgkoolides seoses üleminekuga tasuta kõrgharidusele enam riigieelarveväliseid õppekohti. Seega hakkavad koolid peagi kukru kasvatamiseks uusi allikaid otsima. Eestikeelset riigieelarvevälist õpet pole ette nähtud, küll aga saab arendada võõrkeelset stuudiumi. See samm edendab rahvusvahelistumist, kuid tundlikumalt keeleküsimustesse suhtuv teadlaskond pelgab, et eestikeelne õpe hakkab taanduma.

Eesti keele arengukavas ja Eesti kõrgharidusstrateegias on emakeelse kõrghariduse jätkumine ja arendamine kirja pandud, kuid inglise keel on oma positsiooni kõrgkoolide ja teadlaste vahelises rahvusvahelises suhtluses järjest enam kinnitanud.

«Keele kestlikkuse üle arutledes pole me erandid, ka meist suurema rahvaarvuga riigid muretsevad,» rääkis Eesti keelenõukogu esimees, Tartu ülikooli professor Birute Klaas-Lang eelmisel nädalal Tartus keelenõukogu seminaril «Kõrghariduse keel». Isegi 20 miljoni kõnelejaga keel ei saa oma tuleviku pärast kindel olla, hoiatab keeleteadlane David Crystal. Muretsevad ka meie naabrid. Märtsi algul leiab Helsingis aset arutlus Soome ülikoolide keelekeskkonnast.

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa sõnul pole praeguseid õppekavu vaadates eesti keele jätkusuutlikkus veel küsimärgi all.

Võõrkeelseid õppekavu kasinalt

Tartu ülikooli 158 õppekavast on kõigest 12 inglise keeles. Uuest õppeaastast lisandub kaks uut: arstiteadus ning finantsmatemaatika.

Tallinna ülikoolis on viis võõrkeelset bakalaureuse- ja 12 magistriõppekava.

Tallinna tehnikaülikooli bakalaureuseastmes on kolm vene- ja kolm ingliskeelset õppekava. Venekeelsetel õppekavadel saab õppida tasuta, alates teisest aastast on õppetöö eesti keeles. Magistriõppes on 17 ingliskeelset õppekava, kaks neist avatakse sel suvel (e-riigi tehnoloogiad ja teenused ning puidu- ja plastitehnoloogia). 17 õppekavast seitse on tasulised.

Eesti maaülikool avab teise ingliskeelse õppekavana veterinaarmeditsiini.

«Seaduse järgi on ülikoolides õppekeel eesti keel, muude keelte kasutamise üle otsustavad ülikoolide nõukogud, rakenduskõrgkoolide puhul haridus- ja teadusminister,» selgitas Laidmets. «Kui ministeeriumile esitatakse võõrkeelne õppekava registreerimiseks, tehakse esmalt ekspertiis. Riik ei näe kõrghariduse tulevikku selles, et kõrgkoolid üritavad tagada ingliskeelset õpet suures mahus. Ülikoolidel on küll senisest suurem otsustusõigus, kuid seda tuleb kasutada, tuues kasu ühiskonnale.»

Võõrkeelseid kavu oleks mõistlik avada mõnes aines, kus õppetase on hea. Pole põhjust õpetada näiteks Eesti ajalugu või psühholoogiat inglise keeles sellepärast, et keegi maksab.

«Kuritegu on pakkuda ka keskpärast ingliskeelset õppekava,» sõnas Laidmets ja tõi näite Prantsusmaast, kus on 800 ingliskeelset õppekava (3 protsenti üldarvust), kuid üle 97 protsendi tudengitest ei omanda õpingute ajal nii palju inglise keelt, et selles teadust teha.

Välistudengite arv Eestis võiks olla kuni 8 protsenti, pakub Laidmets.

Tartu ülikoolis on võõrkeelsete õppurite osakaal bakalaureuseastmes 6, magistriastmes 8 ja doktorantuuris 10 protsenti. Rektor Volli Kalmu sõnul pole konkurentsivõimeline kõrgharidus magistri- ja doktoritasemel võimalik ainult eesti keeles õpetades. Võõrkeelseid õppejõude on vaja, et tuua kompetentsust, mida meil pole. Rahvusvahelise keskkonna loomine ei too raha sisse, pigem maksab ülikool peale.

«Ebaõiglane on panna ühele poole ülikooli soov rahvusvahelistuda ja teisele poole hirm eesti keele kadumise ees,» nentis Kalm. Rektor usub, et ka suur grupp Eesti noori võtaks vabatahtlikult ingliskeelseid kavu, et oma konkurentsivõimet laiendada, kuid see pole siiski argument võõrkeelsete õppekavade tegemiseks.

Olukord parem kui varem

Kalm on veendunud, et eesti keele seisund ülikoolis on võrreldamatult parem kui 15 aastat tagasi. Toona ei osanud keegi unistadagi eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmist, mille raames on tehtud hindamatu töö. Ilmunud on 22 õpikut ja tulekul veel 32. Olemas on isegi eestikeelne geneetikaõpik!

Kunagi varem pole ülikoolides olnud nii palju välistudengeid ja teadureid, kes õpivad vabatahtlikult eesti keelt. Rektorite nõukogu esimehe professor Alar Karise sõnul motiveeriks välismaalasi veelgi enam eesti keelt õppima välismaalaste seaduse muudatus, mis lubaks neil vähemalt pooleks aastaks siia jääda – praegu peavad nad pärast õpingute lõppu Eestist lahkuma. Hulk välisõppejõude tahaks osa võtta ka ülikoolielust, kuid palju tegevusest on vaid eestikeelne. TÜ nõukogu on erandina kakskeelne, aga teaduskondade nõukogud toimuvad ainult eesti keeles. Välisõppejõud on teinud selles suhtes etteheiteid.

Rektorite nõukogu on arutanud keele ja kvaliteedi küsimusi ning leidnud, et ei peaks kujundama üleriigilist keelepoliitikat, jälgides eri keelte ainepunktide mahtu õppekavades, vaid vaatama kõrgharidust kui tervikut. Karis kutsus üles mõtlema eeskätt kvaliteedile – mittekvaliteetne õpetamine mõjutab Eesti kõrghariduse renomeed.

Rektorite nõukogu andmeil oli 2010/2011. õppeaastal kaitstud 257 doktoritööst 78,6 protsenti ingliskeelsed, 16,3 protsenti eesti-, 3,1 protsenti vene- ja 1,9 protsenti saksakeelsed.

Doktorikoolid on saanud toetust eesti teaduskeele ja -terminoloogia arendamiseks, eestikeelse terminoloogia toetamiseks jagati ülikoolidele aastail 2008–2012 tuge riiklikust programmist.

Haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna nõuniku Jüri Valge sõnul tuleks kõrgkoolide kvaliteedileppes veelgi täpsemalt fikseerida doktoriväitekirja kokkuvõtte nõuded (võõrkeelse väitekirja puhul on see eestikeelne, eestikeelse väitekirja puhul võõrkeelne). Kokkuvõte peaks olema teadusartikli mahus. Et doktorante ergutada, on loodud 50 000 euro suurune võõrkeelse väitekirja eestikeelse resümee stipendiumiprogramm. Kuid taotlusi tuli mullu vaid 30 000 euro jagu. Ka tänavu on doktorantidel võimalik sealt toetust küsida.

Akadeemik Peeter Saari arvates mõjub eeskätt eeskuju. «Kui kraadiõppurite juhendajad suhtuvad sellisesse nõudesse ülbelt, tekib nooremal põlvel suhtumine, mille peale vahetab ka kümne miljoni rahvas oma keele,» nentis Saari.