Jaanus Nurmoja: matslik protest hümni vastu

Jaanus Nurmoja Foto: Erakogu

Jumala nimetamine ei ole veenev põhjus matslikuks käitumiseks vaikiva protesti sildi all, kirjutab vabakutseline ajakirjanik Jaanus Nurmoja Postimehe arvamusportaalis, kommenteerides ideed vaikida Eesti hümni 3. salmi ajal.

Tänase Eesti hümni juured on ajas, mil esiteks olid küll olemas isamaalised laulud, ent üksnes eesti keelde tõlgitud, sest mõiste «eesti heliloojad» oli alles tulevikumuusika (ehkki Kunileid juba tegutses). Teiseks oli kristlikul moel ainujumala poole pöördumine ja palvetamine sügavalt juurdunud tava. Need asjaolud peaksid meid aitama mõista, miks on meie hümn just see importlaul ning miks papa Jannsen laulu just niiviisi eestindas.

Olen küll põhimõtteliselt nõus Maavalla koja vanema Ahto Kaasikuga selles, et «meie hümn ei tohiks sisaldada otseseid viiteid mõnele usutunnistusele», aga see on juba kogu hümni väljavahetamise teema.

Vajadus «oma ja ehtsa» järele oleks ka ainuke tõsiseltvõetav põhjus Eesti hümni vahetamiseks. Olgu öeldud, et suhtun ka ise sellesse pigem pooldavalt. Pigem. Kirjutasin ka ise sellise hästi vanamoodsa isamaalise koorilaulu, mis peaks minu arvates hümni kriteeriumidele vastama ja mis kõlas esmakordselt mullu 20. augustil Rakveres. Muide, selle tekstis on ka religioosne mõte sees, ent esitatud «universaalsemal» või, kui tahate, siis «paganlikumal» kujul («Kaitske, haldjad, taevased vaimud, seda maad ja seda keelt»). Peaks vist sobima nii mono-, polü- kui ka ateistile sõltumata rahvusest?

Samas on igaühel vabadus mõelda, keda või mida ta lauluteksti pandud jumala/haldjate/taevaste vaimude all isiklikult mõtleb, olgu siis suure või väikese algustähega. Ega selle vabaduse kasutamiseks muud vaja lähegi kui mõtlemisvõimet.

Jumala nimetamine ei saa olla isegi kõige viimane põhjus, miks peaksime uut hümni tahtma. Veel vähem tõsiseltvõetav oleks ta põhjusena matslikuks käitumiseks «vaikiva protesti» sildi all.

Seega ei oska ma kuidagi lugu pidada ei üleskutsest vaikida hümni kolmanda salmi ajal ega ausalt öeldes ka osade «skeptikute» võitlevast hoiakust üldse. Tänases usuleiges Eestis meenutab selline võitlev ateism mulle pigem kuradite tulistamist deliiriumis olles. Skeptik võib ju olla ja oma maailmavaadet lausa teaduslikuks nimetada. Hea oleks aga sealjuures säilitada terve mõistus.

Nii kaua, kui me kasutame hümnina Paciuse laulu, las tal olla ka see Jannseni tekst kõigi oma võlude ja puudustega. Ja laulgem kaasa.

Teaduslikku maailmapilti edendava veebikeskkonna Skeptik.ee eestvedaja Martin Vällik kutsus eile Postimehe arvamusportaalis mitteusklikke üles Eesti hümni 3. salmi ajal vaikima, kui neid häirib, et seal palvetatakse kristliku jumala poole, keda nad ei usu.