Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Arho Tuhkru: hümn, Jumal ja aadlikud

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Arho Tuhkru | FOTO: Elmo Riig / Sakala

Kuigi meil Eestis on mõni üksik rüütliverd inimene ja paarkümmend aadlisoost, tunnistame kõik uhkusega Eestimaa rüütelkonna vappi tänases päevas Eesti riigivapina. Miks peaksime siis hümni ajal kohas, kus jumalast juttu, vaikima, küsib Arho Tuhkru Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku konsistooriumist Postimehe arvamusportaalis, kommenteerides värsket üleskutset.

Eesti vapp. | FOTO: Internet

Hümnide maailm ei ole muutumatu ja tavaliselt kohandatakse teksti keeleuuenduslikul põhjusel või kui on tahe edastada tõsist kursimuutust riiklikus arengus. Viimase 100 aasta jooksul on Eestimaal kasutuses olnud päris mitu hümni. Johann Voldemar Jannseni sõnastuses olev laul sai ärkamisajal rahva seas ülipopulaarseks ja ilmus Esimese laulupeo kavas 1869. aastal. Võttis aega pea 50 aastat, kuni see hümni staatusesse jõudis.

Kindlasti ei saa ainult praegust põlvkonda pidada kogu Eesti riigiks, see on põlvkondade kogum ja on enesestmõistetav, et me hoiame seda sidet nii lipu, hümni, vapi ja muude sümbolitega. Kas küsime Eestimaa rüütelkonna vapi kasutamisel, kui palju meis on rüütliverd? See kultuuriline taust on enesestmõistetav.

Kui noore riigi 1922. aasta rahvaloenduses pidas 99,3 protsenti end kristlaseks ja 2010. aasta küsitlusel «Usust ja usuelust» pidas ennast ateistideks 6 protsenti, on siiski loomulik, et meie kultuuriline taust peab enesest mõistetavaks, et me hoiame kinni järjepidevusest.

Paljude riikide hümnid viitavad väärtustele, mida oma silmaga muidu alati ei näe, kuid mille poole pürgitakse. Kui vaatame tänast rahvastiku liikumise statistikat, siis väljarände suurus esitab küsimuse isamaatruuduse kohta.

Küsitlused, mis uurivad eestimaalaste õnnetunnet, viitavad sotsiaalsete väga suurtele lõhede ja kaasinimeste hoolimatule suhtumisele. Meie seas on palju rohkem õnnetuid ja rõõmutuid ning neid, kelle vastu on truudust murtud, kuid ometi me hindame neid väärtusi.

Eesti riigi 95. sünnipäeva eel on kohane tuletada meelde terviktekstina 1918. aasta veebruaris loodud Eesti Maapäeva vanemate nõukogu iseseisvusmanifesti, «Manifesti kõigi Eestimaa rahvastele». Eesti riigi sünnidokumendi viimased read viitavad just hiljem Eesti hümniks saanud 3. salmile, sest ka riigi iseseisvus pole üksnes ja ainult selle riigi kodanike tahtmiste teha, seda on ajalugu meile näidanud.

Teaduslikku maailmapilti edendava veebikeskkonna Skeptik.ee eestvedaja Martin Vällik kutsub inimesi Postimehe arvamusportaalis üles Eesti hümni 3. salmi ajal vaikima, sest seal viidatakse kristlikule jumalale, keda enamik kaasmaalastest ei usu.

Tagasi üles