Kõige-kõige kaunimad!

Heili Sibrits
, Postimehe kultuuritoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: teet malsroos / eesti kirjastuste liit

Eesti Kirjastuste Liit valis välja 25 + 5 kõige kaunimat mullu ilmunud raamatut. Žürii esimees Dan Mikkin tunnistab, et tänavu oli žürii töö üsna kiire ja tõhus, parimad kujundused valiti üsna üksmeelselt.

 «Iseasi, et tegelikult päris 25 suurepärast raamatut me tänavu kokku ei saanud (arv aga tuli täis saada, selline on konkursi formaat). Nii oli viimaste sissesaajate vaagimisega parajalt tegemist. Kuna tegemist pole aga edetabeliga, siis ei hakka siinkohal pikemalt seletama, mis puhul tuli üks või teine silm kinni pigistada,» selgitab Dan Mikkin.

«Kujundusreeglid paistavad üldjoontes selged olevat ning julgemad üritavad neid murdagi. Tihti ebaõnnestunult, tegija jõud ei käi mängust lihtsalt üle. Seda enam torkavad silma kujundused, kus reegleid on rikutud andekalt, sealt aimub teadmist, mida täpselt taotletakse, ning raamatu loetavust ja pildimaterjali pole liialt kompromiteeritud,» vastab Mikkin küsimusele, kas suundumusi saab 2012.  aastal ilmunud kaunite raamatute põhjal esile tuua.

Mikkin rõõmustab, et võrreldes varasemate aastatega ilmub korralikult kujundatud raamatuid aina enam. Samas on ta sunnitud tõdema, et erakordseid, piire avardavaid ja sealjuures toimivaid kujundusi on aina vähem. «See teeb kurvaks.»

Mikkini sõnul on hästi kujundatud raamatu esimene ülesanne raamatupoe riiulil silma jääda. «Lugeja tuleb oma võrku püüda ning siin on kaanekujunduse roll hindamatu. Järgmisena tuleb kaante vahel olev – kui kujundus siin liialt esile tikub ja raamatu sisu enda alla matab, on see andestamatu.»

Ent mis teeb raamatu ilusaks? «Ilu on vaataja silmades,» vastab Mikkin, kes ise on  andnud näo sadadele raamatutele, sealhulgas ka Varraku sarjale «Moodne aeg»,  ning jätkab: «Hindame raamatu külgetõmmet, seda võib saavutada nii esteetilist meelt kõditades kui ka ärritades. Kui tegijal õnnestub raamatukujundamise väga piiratud mänguväljakul (loetavust ei tohi mitte mingil juhul ohvriks tuua) midagi erakordset korda saata, on see tunnustamist väärt.»

Näitusi «25 Eesti kauneimat raamatut 2012 ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut 2012» ja «Soome kauneimad raamatud 2011» näeb veebruari lõpuni rahvusraamatukogu peanäitusesaalis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles