Pühapäeva õhtul, karutapja (Lāčplēsise) päeva lõppakordina, avati Cēsises (eestlastele on see linn rohkem tuttav Võnnu nime all) mitmetuhandelise rahvahulga juuresolekul läti kujuri August Julla 1927. aastal valmistatud ning nüüd ennistatud «Läti ema» mälestussammas.
Skulptuur oli valmistatud galvaanilisel meetodil 85 aasta eest. Seda peeti suurimaks sellises tehnoloogias valmistatud kujuks Baltimaades. Nõukogude repressiivorganite ja ajahamba poolt puretud pronkskuju demonteeriti 1991. aastal.
Restaureerimistööd võttis enda peale tolleaegne suur kunstikombinaat «Māksla». Transportimisel Riiga murenes skulptuur mitmeks tükiks, millest osa hävis täielikult kombinaadis toimunud tulekahju ajal. Üle vabariigi tuntud sepikoja privatiseerimisel jagunes see väikeettevõteteks, millest ükski vastutust mälestussamba taastamise eest endale võtta ei tahtnud.
Cēsise vanema põlvkonna inimesed ei leppinud mälestusmärgi kadumisega ajaloomaastikult ning nõudsid kuju tagastamist endisele kohale. Maakonnavalitsus seisis otsuse ees kas kuulutada skulptuur hävinuks või üritada kildudest (originaaldetaile oli säilinud umbes 25 protsenti) ning fotomaterjale appi võttes mälestusmärk taastada. Pealinna skulptorite pakutud taastamistööde maksumus 25 000 käis maakonna volikogule üle jõu. Seejärel lubasid skulptuuri taasloomise kahasse enda peale võtta Cēsise ja Smiltene kunstikool, kuid töö suuruse ja fotomaterjali vähesuse tõttu anti peagi alla ja loobuti ettevõtmisest.
Selle aasta jaanuaris pöördus Cēsise maakonna volikogu ettepanekuga «Läti ema» kuju ennistada eesti skulptori Bruno Kadaku poole, kes pärast mõningat kaalumist nõustuski.
Tartu kujurite Bruno Kadaku, Marika Kadaku ja Merlyn Kadaku ühistööna sai skulptuurigrupp taas oma vormi vahetult enne Lāčplēsise päeva. Neljandiku osas kuju pinnast õnnestus vormi võtta originaaldetailidelt, ülejäänu osas olid skulptorite kasutuses vähesed säilinud fotoülesvõtted. Skulptuur valati pronksi Bruno juhitavas Tormis Disaini valukojas Tartumaal Laeva vallas.
Avamistseremoonial Cēsises sõnas Bruno Kadak: «Meie jaoks oli andeka läti skulptori August Julla «Läti ema» kuju taastamine suur au.» Oma sõnavõtu lõpetas kujur tänusõnadega usalduse eest. Meie, cēsislased, omakorda rõõmustasime selle suurepärase kunstiteose ja eesti kujurite oskuste üle.
Māris Niklass on mälestusmärgi taastamise algataja. Eesti vabariik on teda tänanud Kotkaristi kuldristiga (1999).