Korkman: töötada tuleb üha eakamatel inimestel

Sixten Korkman Foto: SCANPIX

Soome tuntumaid majandusteadlasi professor Sixten Korkman tõdes Helsingis Argo Ideonile antud intervjuus, et Soome heaolumudeli ees seisev suurim probleem on kiiresti vananev rahvastik. Tema sõnul on lahendus see, et inimestel tuleb hakata kauem tööd tegema.

Olete olnud Soome heaolumudeli eestkõneleja, kuid Euroopas laiemalt on heaoluühiskonna tulevik suure küsimärgi all. Kuidas Soome selles olukorras toimib?

Meil on tavaks öelda, et Soome on omaks võtnud Põhjamaade mudeli – samasuguse sotsiaalmajandusliku süsteemi nagu Rootsi, Taani ja Norra.

Põhjamaad investeerivad palju inimkapitali. See toimub koolides, ülikoolides, kursustel jne. See süsteem toetab majandustegevust mitmel moel. Me soovime, et inimesed võtavad omaks majanduses toimuvad muutused ja kohanevad nendega. Heaoluriik pakub turvalisust, mis aitab muutustega nõustuda.

Põhjamaades, sealhulgas Soomes, on kaua rakendatud vastutustundlikku rahanduspoliitikat. Meil pole riigi võlakoormat käest ära lastud. Kui ka edaspidi niimoodi toimetada, siis ma usun, et meil õnnestub oma süsteemi üldjoontes säilitada. Aga teinekord tuleb mingites asjades ka järele anda.

Soomes on praegu märgatav riigieelarve defitsiit, kuid teisalt on võlakoormus jätkuvalt nii väike, et paanikat teha pole mõtet. Säästuotsuseid oleks küll parem teha siis, kui majandusareng on veidi tugevam kui praegu.

1990. ja ka 2000. aastail oli «vanades» Euroopa Liidu riikides pidev eelarvedefitsiit. Vaid Põhjamaades – Soomes, Rootsis ja Taanis – oli eelarve ülejäägis ning võlad maksti ära. Meie laenukoormuse suhe SKTsse kahanes. Neis maades, kus oli tüüpiline defitsiit, rakendati ka päritsükli-poliitikat, see tähendab, et kui läks hästi ja makse laekus, siis kulutati kõik ära. Kui läks halvemini, siis hakati kärpima.

Oleks tulnud teha vastupidi?

Kui võtame sellised maad nagu Kreeka ja Itaalia, siis neis on riigivõla protsent SKTst lastud selgelt liiga kõrgeks. Sellistes riikides nagu Hispaania või Iirimaa oli aga probleemiks pankade ekspansiivne laenuandmine ja kinnisvara hinnamull. Kui see mull lõhkes, avastas erasektor, et on sattunud kõrvuni võlgadesse, ja ka pangad ei tulnud enam toime. See on teema, millest on kogemusi ka Eestil ja Soomel. Panganduskriis on üks väga ohtlik asi.

Kas Soome ja teiste Põhjamaade heaolumudel on teie meelest jätkusuutlik?

Ma usun, et on. Rootsis seisavad avaliku sektori finantsid tugeval alusel, Taanis on väljavaated suhteliselt head. Soomes on probleemid veidi suuremad, sest rahvastiku vanuselises struktuuris toimuvad kiired muutused. Samas on probleemid enamikus teistes Euroopa riikides märksa suuremad.

Heaoluriigi finantseerimise seisukohalt on suurim probleem see, et rahvastiku vananemine kahandab tehtava töö hulka, samal ajal aga kasvab pensionäride arv, kelle eest tuleb hoolitseda.

Kuid selle probleemi põhimõtteline lahendus seisneb selles, et inimesed peavad kauem töötama. Suurim osa probleemist ju tuleneb sellest, et inimesed elavad kauem. Aga ka nende tervena elatud eluiga on pikem. See tähendab, et inimesed võivadki kauem tööd teha.

Kas Soomes tuleb tõsta pensioniiga?

Kindlasti tuleb. Tuleb tõsta pensioniiga ning kaotada eelpensionisüsteem. Samuti tuleb tõsta inimeste majanduslikku huvitatust töötegemist kauem jätkata.

Sel aastal ennustab Soome rahandusministeerium majanduskasvuks ühe protsendi ning ka 2013. aastaks on see sama. Seda ei ole palju, aga võrreldes Euroopa seisakuga on vähemalt kasv olemas.

Meie seis on parem kui Lõuna-Euroopa kriisiriikides. Kui võrrelda meid Rootsiga, siis Rootsis on majanduskasv veidi suurem. Euroopas on rahaliiduga suuri probleeme ning see mõjub halvasti kõikidele, ka Soomele ja Rootsile.

Kuid Soomel on ka endal struktuuriprobleeme. Metsatööstuse tasuvus on kahanenud, selle nõudlus on tänapäeval kolinud Aasiasse. See tähendab, et metsatööstus ka investeerib Aasias, aga Soomes enam tegevust ei laienda. Nagu te teate, on Nokia suurtes probleemides.

Paljud Soome ettevõtted laiendavad tootmist Eestis, tuhandeid firmasid on Eestisse läinud. See areng on mõistetav. Mina seda ei tauni. Soome majandus sellepärast ümber ei kuku ja loodan, et Eestile on sellest kasu.

Kuid meil ei sünni piisavalt kiiresti uut ettevõtlust. Seega probleeme meil jätkub, kuid selles pole tingimata süüdi heaolumudel – kindlasti on mõistlik ka edaspidi panustada haridusse.

Kui võrdleme Soome ja Eesti poliitikat, siis Eestis on lipukirjaks olnud eelkõige tasakaalus või ülejäägiga eelarve. Kriisi tõttu langes see tasakaalust välja, ent eesmärki pole muudetud. Samuti ei taheta avaliku sektori üpris väikest võlakoormat kasvatada. Kas see on teie hinnangul mõistlik poliitika?

Ma ei ole Eesti majanduse asjatundja, aga ütleksin, et Soomele oli euroala võlakriisi alates küll selgelt kasu tõigast, et meie laenukoormus oli suhteliselt väike. Turud ei muutunud Soome pärast närviliseks, nagu mitme muu riigi suhtes.

Meil oli kaitse rahaturgudel valitseva usaldamatuse vastu. Selles mõttes on tegemist hea poliitikaga. Ajal, mil majanduskasv on hea, tuleks ka laene ära maksta ning sel ajal, kui läheb halvemini, võib veidi poliitikat lõdvendada.

Minu meelest on Eesti huvitav näide sellest, et Eesti suutis pärast [ülemaailmset] panganduskriisi taastada konkurentsivõime oma valuutat devalveerimata. See on harvaesinev juhtum ning Eesti on kindlasti läbinud karmi katsumuse.

Minu meelest on hea, et rahanduspoliitikas üritatakse distsipliini hoida. Teine asi, et kunagi ilmselt tahetakse ka Eestis, et avalik võim toetab kodanikke veidi enam. See ei pruugi olla niisugune heaolumudel nagu Soomes. Võimalik, et see ei sobigi Eestisse, ehkki see Soomele sobib. Kujutan siiski ette, et koos elatustaseme kasvuga tahavad inimesed ka mõnevõrra rohkem selliseid avalikke teenuseid ja turvalisust, mida on kõige mõistlikum organiseerida ühiselt.

Küllalt paljud Eesti elanikud on aga hääletanud heaolumudeli poolt jalgadega, kolides Eestist ära tööle mujale, kasvõi Soome. Ning mitte üksnes lihttöötajad, vaid ka arstid ja teised kõrgelt haritud inimesed.

Eestist Soome kolimise taust on see, et Eestil on seljataga üpris raske periood ning palgatase on võrreldes Soomega nii palju madalam, et kolimine tasub ära. Meile on lihtne tulla, keel on sarnane, eestlastesse suhtutakse siin positiivselt. Mitte kõikidesse immigrantidesse pole meil suhtumine selline. Aga eestlased on meie vennasrahvas ja ka töötajatena on eestlaste maine kõrge.

Ma usun siiski, et ajapikku siia kolimine väheneb, sest Eesti majanduskasv saab kindlasti olema kiirem kui Soomel ning koos elatustaseme tõusuga see nähtus kaob.

Ennevanasti koliti Soomest palju Iirimaale ning 60ndatel mindi Rootsi, aga nüüd on elatustase sarnane ja sinna kolimisel pole suurt mõtet.

Sellest on juba 50 aastat möödas, kas Eesti-Soome vahelise majandusliku lõhe kadumine võtab sama kaua aega?

Arvan, et see juhtub palju rutem. Info levib ju tänapäeval hõlpsalt. Eesti on näidanud, et on võimeline arendama distsiplineeritud majanduspoliitikat, Eesti läheduses asuvad suured turud.

Kuidas te hindate Soome omaaegset otsust vahetada mark välja euro vastu?

Kui me võrdleme Soome ja Rootsi arengut – näiteks võttes aluseks kogutoodangu ühe elaniku kohta –, siis Euroopa rahaliidu loomisest peale on Soome ja Rootsi areng käinud täpipealt ühtmoodi.

Praegu on Rootsis areng veidike kiirem, aga selle põhjuseks on peamiselt Nokia langus Soomes. Ning sel ei ole vähimatki tegemist asjaoluga, et Soome on rahaliidu liige.

Ütleksin nii, et kui üks riik arendab mõistlikku majanduspoliitikat ja vastutustundlikku rahanduspoliitikat, siis läheb tal hästi, hoolimata isegi sellest, kas ta on rahaliidus, nagu Soome, või ei ole, nagu Rootsi.

Ma ei usu, et rahaliitu kuulumine on ühe riigi seisukohalt otsustav, aga tervikuna Euroopa seisukohalt on rahaliit oluline. Ma pean seda positiivseks – kui me saame rahaliidu toimima nagu kord ja kohus. Soome valik oli olla üks selle liidu alusepanijaist.

Ajakirjaniku reisikulud Helsingisse tasus Põhjamaade Ministrite Nõukogu

Sixten Korkman (64)

•    Sixten Korkman on üks Soome tuntumaid majandusteadlasi, kel on avalikes majandusaruteludes konstruktiivse osalise maine. Tema seisukohtadesse suhtuvad lugupidavalt nii vasak- kui parempoolsed.

•    Sellest aastast on Korkman Soome Aalto ülikooli majandusprofessor. Aalto ülikool loodi kolme Soome ülikooli liitumisel 2010. aastal.

•    Äsja ilmus Korkmanil uus raamat «Majandus ja utoopia», mis selgitab lihtsas keeles majandustõdesid ja seob neid hiljutiste sündmustega.

•    Aastail 2005–2012 juhtis Korkman Helsingis tegutsevaid tunnustatud uuringukeskusi Elinkeinoelämän Tutkimuslaitos (ETLA) ja Elinkeinoelämän Valtuuskunta (EVA).

•    1995–2005 oli Korkman Euroopa Liidu nõukogu majanduspoliitika osakonna Ecofin direktor, kes vastutas majandus- ja rahandusküsimuste, ELi eelarve ning tööturu- ja sotsiaalküsimuste eest.

•    Varem oli Sixten Korkman Soome rahandusministeeriumi rahvamajanduse osakonna juhataja.

3 mõtet

•    Suurim osa probleemist ju tuleneb sellest, et inimesed elavad kauem. Aga ka nende tervena elatud eluiga on pikem. See tähendab, et inimesed võivadki kauem tööd teha.

•    Eesti on huvitav näide sellest, et ta suutis pärast ülemaailmset panganduskriisi taastada konkurentsivõime oma valuutat devalveerimata. See on harvaesinev juhus.

•    Kui üks riik arendab mõistlikku majanduspoliitikat ja vastutustundlikku rahanduspoliitikat, siis läheb tal hästi, hoolimata isegi sellest, kas ta on rahaliidus, nagu Soome, või ei ole, nagu Rootsi.