/nginx/o/2020/10/26/13437192t1he293.jpg)
/nginx/o/2011/12/15/878740t1h3dfa.jpg)
IT-visionäär Linnar Viik leiab, et Anonymouse rünnakuid ei saa lugeda osaks veebidemokraatiast.
Linnar Viik: terroristlik retoorika pole veebidemokraatia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmalt minu public disclosure – tunnustan kõigi inimeste õigust vabale eneseväljendusele ning seehulgas ka kodanikuallumatusele kogu tema eripalgelisuses.
Samuti leian, et juba hea kümmekond aastat ei ole avalikud arutelud ja interneti petitsioonid oma eri vormides subkultuuri nähtus, mis toimub kuskil marginaalses nurgataguses internetis, vaid loomulik osa kogu ühiskonda läbivast demokraatiast 21. sajandil.
Selle eest, et meil on võimalik kasutada võrdväärselt muudele välja kujunenud osaluse vormidele ka internetti, tuleb tunnustada nii edumeelseid valitsusi kui ka tehnoloogiakommuune – me alles õpime ühiselt osalusdemokraatiat uuendama tema tänapäevastesse vormidesse sobituvaks ning inimesi paremini kaasavaks.
Terroristlik retoorika ning küberründed era- ja avalike infosüsteemide vastu kirjeldatud osalusdemokraatia alla ei paigutu ja seda ei Eestis, Euroopas ega maailmas laiemalt.
Praegu loetakse selliseid väljaastumisi pigem internetis argumenteeritud arutelu võimalikkust diskrediteerivate ning e-demokraatia püüdlusi naeruvääristatavatena.
Igati asjakohane oleks tähelepanu pöörata nüüd Eestis käimasolevale e-õppe nädalale «Kool kui digikodanikuks kasvamise koht». 15.-18. oktoobrini kestva e-õppe nädala eesmärk on selgitada kooli rolli vastutustundliku digikodaniku kujunemisel ning selle alla kuulub ka juba eksisteerivate e-demokraatia võimaluste senisest aktiivsem ja tõhusam kasutamine.
Eesti Interneti Kogukonna kõneisik Siim Tuisk kirjutas eile Postimehe arvamusportaalis, et Anonymouse rünnakud pole terrorism, vaid moodne meeleavaldus. Ta leidis, et kui juba alaealine Väike-Maarja poiss viitsis selle ette võtta, võib Eesti poliitiline seis olla hullem, kui me oleme seni arvanud. Lisaks viskas Tuisk õhku mõtte, et äkki peaks taolised küberrünnakud protestivormina teatud tingimustel lausa seadustama.