Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Oudekki Loone: küberrünnakud kui meeleavaldus – suurepärane idee!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Oudekki Loone | FOTO: Erakogu

Internetiaktivisti Siim Tuisu idee seadustada teatud küberrünnakud meeleavaldustena on suurepärane idee, kuid vajab põhjalikku läbiarutamist, kirjutab Tallinna Ülikooli riigiteadlane Oudekki Loone Postimehe arvamusportaalis.

Siim Tuisu mõte seadustada teatud DDoS rünnakud «kübermeeleavaldusena» on suurepärane idee ja tasub kindlasti arutlemist.

Enne «kübermeeleavalduste» seadustamist tuleks minu arvates selgeks mõelda kolm aspekti.

Esiteks «õigustus». Sit-ine, teeblokke, pikette ja muid otseselt häirivaid tegevusi õigustab kõigepealt «sõnavabadus» ja «kodanikutaseme võimu kasutamine»: võimalus oma ideed kuuldavaks teha (osalejad kannavad plakateid, seletavad möödujatele ja meediale tegevust jne).

Seega, küberhäirimise «meeleavalduseks» nimetamisel tuleb see siduda vajadusega teavitada avalikkust (eelnevalt? samaaegselt?) probleemi sisust, mille vastu protestitakse (ja näiteks kutsuda ka teisi osalema).

Teiseks, küberruumi «kuuluvuse» probleem. Suur osa «legitiimset häirimist» toimub avalikus ruumis, mida õigustab asjaolu, et avalik ruum on «kõigi oma» ja kuna sõnavabadus ning poliitikas osalemine on üks ühiskonna alustalasid, siis on meeleavaldajate õigus avalikku ruumi protestimiseks kasutada (vähemalt ajas piiratult) olulisem kui paljud teised kasutused.

Teatud osa proteste toimub ka «poolavalikul alal» (kohvikud, meediakompaniide ruumid jne), kohtades, kuhu põhimõtteliselt teatud tingimustel on sisenemine lubatud, aga kus paljude inimeste kohalolu siiski raskendab tööd. Inimeste kodudes, isegi peaministri kodus, sit-inid ei ole lubatavad (ehkki peaministri maja ees tänaval on).

Küberruumi puhul tulekski selgeks mõelda, mis on siin avalik (valitsuse server on kindlasti avalik), poolavalik (eraomandis, ent teatud tingimustes kõigile avalikuks kasutamiseks) ja eraala.

Kolmandaks, kuidas välistada «kurjasti kasutamine» Küberrünnakute puhul on oht, et seda võidakse hakata kasutama «konkurendi halvamiseks», näiteks kümme ajalehe X töötajat (või lugejat) teevad iga päev ajalehe Y serveritele rünnaku mingil etteteatatud justkui sõnavabaduslikul põhjusel.

See halvab ajalehe Y tööd märgatavalt olulisemalt kui kümne inimese pikett ukse ees (ja eeldatavasti seda ei saaks ka ükski ajaleht endale lubada või oleks ebamõistlik). Eesmärgiks võib siin aga mitte olla «arvamuse avaldamine», vaid lihtsalt konkurendi kõrvaldamine. Niisuguste probleemide vältimine nõuab väga täpset juriidilist analüüsi.

Eesti Interneti Kogukonna kõneisik Siim Tuisk kirjutas eile Postimehe arvamusportaalis, et Anonymouse rünnakud pole terrorism, vaid moodne meeleavaldus. Ta leidis, et kui juba alaealine Väike-Maarja poiss viitsis selle ette võtta, võib Eesti poliitiline seis olla hullem, kui me oleme seni arvanud. Lisaks viskas Tuisk õhku mõtte, et äkki peaks taolised küberrünnakud protestivormina teatud tingimustel lausa seadustama.

Tagasi üles