/nginx/o/2016/04/12/5256505t1hfef3.jpg)
/nginx/o/2009/07/13/206556t1h7244.jpg)
Kolumnist Abdul Turay kirjutab Tallinnas tegutsevast ettevõttest, mis esineb investeerimisfirmana, ent selle tegevuse olemus on nagu kasiinol – kliendid ei mängi mitte turu, vaid firma vastu ning enamik neist kaotab oma raha.
Abdul Turay: intellektuaalne kasiino
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kujutage ette järgmist looma. Ta on hallikas, kaheksa jäsemega, primitiivse ajuga ja eluneb meres. Ta näeb välja nagu kaheksajalg, tema ema ja isa on kaheksajalad, tema lapsed on kaheksajalad. Aga ta ise ei ole sugugi mitte kaheksajalg. Nimetame teda lihtsalt kaelkirjakuks.
Nüüd kujutage ette investeerimisfirmat. See on viimased kümme aastat maruliselt kasvanud. Selle šikilt riides, libeda ja sorava jutuga venekeelsed omanikud ajavad kokku tohutult raha. Enamik kliente kaotab raha, nad kaotavad KOGU oma raha.
Aga ärgem nimetagem seda pettuseks, nimetagem seda auväärseks maaklerifirmaks, mis näeb tõsiselt vaeva klientidele raha teenimisega. Igal juhul ei ole see kaheksajalg.
Tallinnas asub auväärse asutuse, mittekaheksajala, mida me legaalsetel kaalutlustel nimetamegi forex-ettevõtteks Mittekaheksajalg, ülemaailmne peakorter. See on osa jaevaluutaturust, mida Eestis kontrollivad juba 1990. aastatel alustanud Eesti venekeelsed elanikud.
Nad ühinesid 2000. aastate algul emamaa Venemaaga ja rajasid Tallinna esinduse. Mittekaheksajalal on kesklinnas luksuslik kontor. Nende reklaamplakateid võib näha kõikjal linnasüdame tänavate ääres. Haarmed – esindused 27 riigis ja endiselt laienemas – ulatuvad üle kogu maailma.
Mittekaheksajalg on lihtsameelsetele suurepärane võimalus kaotada kogu oma raha. Aga te ei pea tingimata mind uskuma.
«Üheksakümmend viis protsenti meie jaeklientidest kaotab raha. See on intellektuaalne kasiino,» sõnab üks ettevõtte tippjuhte Juri K. Ta lisab, et haridus- ja koolitusprogrammid on puhas ajaraisk.
Juri paistab olevat tüüpiline Mittekaheksajala kõrgem juht: räägib veatut inglise keelt, on laitmatult riides, suudab tegutseda igasuguses rahvusvahelises keskkonnas. Omamoodi irooniana ei tegutse ta nii edukalt Eestis, tema mõistus ja huvid on mujale suunatud. Minu intervjuu ajal ilmutas ta teadmatust siinsete sündmuste kohta.
Forex ehk valuutakaubandus tähendab investeerimist rahvusvaluutadesse. Investor võib kaubelda aktsiatega, aga ta võib ka üritada teenida valuutade oletatavate hinnakõikumiste pealt.
Kõik on nõus, et forex on äärmiselt riskantne, sest siin on tegu finantsvõimendusega.
Mõelgem maja ostmise peale. Ostja käib välja 10 000 eurot, et osta 100 000 eurot maksev maja, ning laenab puudujäägi pangalt. Sisuliselt kontrollib ostja 100 000 maksvat vara. Kui maja hind kerkib 160 000 euro peale, nagu võis juhtuda mõne aasta eest, on maja mahamüümisel tulu 50 000 eurot. Aga kui hind peaks langema, on häda suur.
Nii just forex töötabki, kuid marginaalid on nii palju suuremad, et kaotuse võimalus on hiiglaslik. 10 000 eurot võib anda su käsutusse 5 000 000 eurot üüratu marginaaliga 500:1 ja just sellisel moel Mittekaheksajalg tegutsebki.
Forex peaks olema mõeldud eelkõige suurtele kaladele. Riigid ja võimsad rahvusvahelised finantsasutused hõlmavad suurema osa turust.
Viimastel aastatel on majandussurutis tekitanud kogu maailmas hulga meeleheitel inimesi. Sellised forex-ettevõtted nagu Mittekaheksajalg neist toituvadki.
32-aastane ameeriklane Chris Brown töötas üheksa kuud firmas uute turgude arendamise peal. Ta on üks välismaalastest, kelle ettevõte palkas välisklientide ligitõmbamiseks. Tema sõnul on Mittekaheksajalg hasartne väljapressimine, mis tõmbab ligi inimesi, kes on liiga vaesed, et üldse millessegi investeerida, rääkimata juba valuutaturust.
«Kogu selle majandusharu keskmes seisab kasiino idee. See on näha juba nende veebilehekülgede stiilistki.»
Brown räägib maailmast, kus näiteks Filipiinide vaeseid röövivad paljaks «ebaausad pintsakinimesed Tallinnast».
«Kui ka kõlbelisus kõrvale jätta, on see nii või teisiti vastik äri. Aga seda tehakse innukalt, sest see tõotab kõige kiiremini hõlpsalt teenida,» sõnab Brown.
«Me saadame reklaami inimestele, kel ei ole eeldusigi mõista niisuguse äri kohutavat iseloomu.»
Browni jaoks oli viimane piisk turunduskampaania, mis pakkus 50 eurot teatava summaga kauplemise eest demokontoga Lähis-Idas ja mujal Aasias, kus 50 eurot on korralik summa, et üle elada paar nädalat.
«Esiteks ei ole see jätkusuutlik. Kui tahad olla tõeline ärihai, siis on ainult piiratud hulk inimesi, keda sul õnnestub kaasa tõmmata, enne kui levib arusaam, et tegu on puhta pettusega,» sõnab Brown.
Mittekaheksajala p**k sellega ei lõpe. Oma materjalides kinnitavad nad uhkusega, et tegutsevad Euroopa Liidu eeskirjade alusel. Tõde on sootuks teistsugune.
«Nad püüavad tegutseda nii vähe eeskirjade järgi kui üldse võimalik,» sõnab Brown.
«Meil oli firma, mis tegutses Briti Neitsisaartel, ja teine tegutses Euroopas, nii et kui keegi oleks küsinud, siis saanuks öelda, et tegutseme Euroopa seaduste kohaselt.»
«Kuid (välis)kliendid ei suhelnud Euroopas tegutseva ettevõttega. Neil ei olnud niisugust kaitset, nagu neil oleks olnud, kui nad oleksid ise Euroopas elanud.»
«Oli selge, et me ei laiene Ühendriikidesse, sest USA eeskirjad on kümme korda rangemad.»
Ettevõtte avalike suhete osakonna jutt on üsna ootuspärane. Jah, forex on väga riskantne, õieti on ju iga investeering riskantne, aga inimesed võivad tulu teenida, kui nad teavad, mida teevad. Ettevõte pakub koolitusprogramme, seminare, kus klientidele õpetatakse, kuidas kaubelda valuutaturul. Seminarid ja koolitused ning nendega kaasnev tarkvara toovad mõistagi ettevõttele ainult tulu.
Kuid juba avalike avalduste hoolikal uurimisel võib saada pildi, mis tegelikult toimub.
«Välisvaluutaturu tegijad reeglina ostavad ja müüvad oma klientide positsioone. Erinevad ostu- ja müügipositsioonid tasakaalustavad üksteist, millega välditakse turul tasaarveldamise vajadust,» teatas mulle e-kirjas ettevõtte pressisuhete eesindaja Franziska R.
Teisisõnu on Mittekaheksajalg tõepoolest kasiino. Anna neile oma raha ning sa mängid maja, mitte turu vastu.
«Kui sa mängid mu vastu ja mina kaotan, siis sina võidad. Jah, tehniliselt on see igati õige,» sõnab Chris Brown.
«Kui klient võidab, siis maakler kaotab, aga enamik inimesi kaupleb kehvasti, sest nad õigupoolest ei mõista, mida on vaja teha, et marginaal püsiks.»
«Kui ise võitudele ja kaotustele piire ei sea, siis jõuab kindlasti kätte hetk, mil sa kaotad.»
Nagu kasiinos ikka, on maja huvides, et klient kaotaks raha.
Mingil juhul ei taha käesolev lugu väita, et ettevõte rikuks mingeid seadusi. Lõpuks on ju Tallinnas hulgaliselt kasiinosid.
Võimsa jaevaluutaäri ettevõtte peakontori asumine Tallinnas ei tähenda, et riigi maine saaks kuidagi kannatada. Kahtlase maiguga ettevõtteid leidub kõikjal.
«Ainsad inimesed, kes forex-turule lähevad, on need, kel mõlgub peas mõte teenida ühe päevaga tuhat protsenti (tulu). Nad on juba ise nagunii üdini kahtlasevõitu,» sõnab Brown.
See ei pruugi olla nii oluline nagu viimane poliitiline skandaal, küll on see aga kurb. Ettevõtte omanikud jätavad kogu maailmale vale mulje sellest, kes nad on ja mida teevad.
Kui juba oled tööle pannud kasiino, siis nimetagi seda nii. Ning niisuguste kahtlaste tehingutega panevad nad kohalikud elanikud ja siinsed välismaalased umbusaldama ja otse eemale tõukama inimrühma, keda kõik üritavad nii kangesti usaldada ja armastada. Lugeja võib ise mõelda, keda ma silmas pean.