Raport soovitab e-hääletuse kapitaalremonti

ODIHRi raport tegi nii palju soovitusettepanekuid, et see nõuab e-hääletuse kapitaalremonti. Pildil: riigi valimisteenistuses hävitatakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste e-hääli. Foto: Remo Tõnismäe

• E-valimised on eesti rahva tahe, ja raporti ülesanne pole seda vaidlustada.
• E-hääletuse olemuslike nõrkuste tõttu ei vasta see hästi valimispõhimõtetele.
• Keskne on protsessi otsast lõpuni jälgitavus, et tõsta avalikkuse usaldust selle vastu.

ODIHRi õiguslik hinnang Eesti e-valimistele teeb ettepanekuid e-hääletuse kõigi omaduste parandamiseks, mis on vajalik, et valimised oleks üldised, ühetaolised ja otsesed ning hääletamine salajane.

Kolmapäeval avalikustatud OSCE demokraatia ja inimõiguste instituudi (ODIHR) õiguslik hinnang Eesti e-valimistele peab üldpõhimõttena oluliseks, et e-hääletuse teemal toimuks kaasav, läbipaistev ja sisuline diskussioon, nii et selle kohta kujuneks ühiskonnas ja riigikogus jagatud arusaam, mis aitaks suurendada usaldust valimiste institutsiooni vastu.

Eesti e-valimiste suurim probleem ongi konsensuse puudumine e-valimiste usaldatavuse ja põhiseaduspärasuse kohta. Viimastel aastatel on usaldamatus kasvanud 39 protsendile ühiskonnast ja väga teravalt politiseerunud. Poliitilist dialoogi püütakse pigem eirata. Ka raporti tutvustamisel kolmapäeval riigikogu põhiseaduskomisjonis osalesid üksnes opositsioonipoliitikud.

Raportöörid tõdesid, et e-valimised on maailmas haruldased, aga selline on olnud Eesti rahva ja riigikogu tahe, mistõttu raportis antakse vaid soovitusi, kuidas süsteemi täiustada, et see paremini vastaks vabadele valimistele kehtivatele põhimõttelistele nõuetele. Olulisemad neist soovitustest on järgmised.

Konsensuse vajalikkus

Mitte ette võtta suuremaid õiguslikke muudatusi e-hääletuse korralduses ilma laiapõhjalise toetuseta riigikogus ja ühiskonnas, et suurendada süsteemi legitiimsust.

Seda soovitust võib kõige otsesemalt pidada seotuks m-hääletuse kasutuselevõtuga, mis õnneks ongi juba edasi lükatud. Kas jätkata e-valimistega, on eesti rahva ja riigikogu otsustada.

Valimispõhimõtete järgimine

Tuleb tugevdada valimiste aluspõhimõtete järgimist: valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed ning hääletamine on salajane. Selleks tuleb raporti järgi selgesõnaliselt kehtestada ja arendada «peamisi õiguslikke nõudeid, mis kehtivad muu hulgas süsteemi ja/või teabe (sealhulgas isikuandmete) ligipääsetavuse, kasutatavuse, käideldavuse, usaldusväärsuse, konfidentsiaalsuse, terviklikkuse, autentsuse, kontrollitavuse, põhiliste usaldatavuseelduste, läbipaistvuse, jälgitavuse, kolmandate osapooltega koostöö, riskijuhtimise, kontrolli, vastutuse, vaidluste lahendamise kohta».

Eelnev loetelu toob esile vajadusi täiendada e-valimiste süsteemi kõigi selle peamiste tahkude kohta, tegemist ei ole üksikute puudustega, vaid väga süsteemse vajakajäämisega.

Avalikkuse kontrolli tõhustamine

Vaja on tõhustada kontrolli ja järelevalvet, mida teostaks sõltumatu kogu. Sellise kontrolli tingimused tuleks sätestada valimisseaduses. Kontroll ja järelevalve peavad olema tehniliselt ajakohased ja vastama rahvusvahelisele heale tavale.

Valimisseadus peaks ühtlasi määratlema, millist kontrolli peaks saama korraldada ka asjast huvitatud isikud – eriteadmistega vaatlejad, riiklikud ja rahvusvahelised eksperdid, ning tagama selleks süsteemi piisava läbipaistvuse.

Soovitused pudutavad üht e-valimiste haavatavamat külge: et ühiskonnal puudub sõltumatu ja usaldusväärne kontroll e-valimiste üle ning et vaatlejad ei saa vaba ja põhjalikku ülevaadet kõigist e-hääletuse protsessi etappidest. Praegu on valimisvaatlejatel palju etteheiteid ligipääsu piiramise kohta, mis kahandab usaldust kogu protsessi vastu.

Kaebamisvõimaluste laiendamine

Kaebusi peaks saama esitada kõik inimesed või vähemalt ametlikult vaatlejaina registreeritud isikud, mitte üksnes need, kelle õigusi on otseselt rikutud või kes isiklikult on kannatajad.

Seni on umbes pooltel juhtudel riigikohus jätnud kaebused menetlusse võtmata, kuna kaebajal pole olnud otsest puutumust. Seetõttu on ka õiguslik hinnang Eesti e-valimistele siiani, vaatamata 20-aastasele ajaloole, veel puudulik. Selle soovituse vastuvõtmine aitaks tagada, et e-valimised hakkaks lõpuks vastama üldistele valimispõhimõtetele, või kui see pole võimalik, kuulutataks põhiseadusvastaseks.