/nginx/o/2025/06/17/16931859t1h3773.jpg)
Vaatamata pikale traditsioonile pole aga ühest vastust küsimusele: kas õnn või õnnelikkus väljendub otstarbes või tuleviku suhtes avalduvas lootuses, kogetud naudingute hulgas või hoopis valu puudumises, kirjutab EBSi külalisprofessor Alari Purju.
Õnnelikkuse üle on mõtteid mõlgutatud iidsetest aegadest. Sellel teemal on arvamust avaldanud väga erinevad mõtlejad antiikajast kuni tänapäevani. Sotsiaalteadusest saavutasid õnneuuringud populaarsuse 1990. aastatel, aga näiteks juba Thomas Robert Malthus, avaldades 19. sajandis algul mõtteid Adam Smithi «Riikide rikkuse» teemal, juhtis tähelepanu sellele, et riikide rikkuse olemuse ja põhjuste uurimine peaks sisaldama rahvaste või nende kõige arvukamate klasside õnnelikkuse põhjuste uurimist, mis võiks olla algsest uuringust huvitavamgi.