PEETER KOPPEL ⟩ Maailma lõpp tuleb alati homme

Peeter Koppel. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees

Apokalüptiline mõtlemine on suisa kummaliselt visa. Eriti kui seda illustreeritakse graafikute, simulatsioonide ja süsteemiteooria sõnavaraga, kirjutab Fookuse «Raha ja majanduse» toimetaja Peeter Koppel.

1972. aastal ilmus «Limits to Growth» («Kasvu piirid»), mille oli tellinud Rooma Klubi ja mille aluseks oli Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) World3 mudel. «Limits to Growth» sisaldas väiteid, et kui toonased trendid jätkuvad, ootab ühiskonda sajandi jooksul täielik kokkuvarisemine. Põhjused: ressursside lõppemine, saastatus ja rahvastiku kontrollimatu kasv. Kõlab justkui loogiliselt, eks?

Tol hetkel kõlas see kõik muide suisa eriti usutavalt. Maailmas valitses naftakriis, keskkonnateadlikkus oli lõpuks kasvama hakanud ja külma sõja kuumaks muutumise hirm oli valdav. Ent nüüd, enam kui 50 aastat hiljem, peame nentima, et «Limits to Growth» ei tundu enam päris eksimatu kanoonilise tekstina.