FOOKUS ⟩ Brittide uus kaitsestrateegia on nende relvatööstuse nägu ega vasta ohupildile

Briti peaminister Keir Starmer kohtus tänavu 22. aprillil Portsmouthis Ukraina sõjaväelastega, keda britid ja uusmeremaalased koos välja õpetavad. Foto: Finnbarr Webster/AP/Scanpix

Ühendkuningriigi strateegiline kaitseülevaade maalib pildi tehnoloogiliselt ülekaalukast ja uute tuumarelvadega varustatud Briti tulevikuväest, aga ühtlasi antakse mõista, et lähiaastate reaalne konventsionaalne kaitsevõime jääb endiselt õhukeseks, kirjutab toimetaja Meelis Oidsalu.

Alates külma sõja lõpust on Ühendkuningriigi armee olnud pidevas kahanemises. Seda tõdetakse ka kunagise NATO pea­sekretäri lord George Robertsoni eest­vedamisel koostatud värskes saare­riigi kaitse­strateegias: «Külma sõja aegne 311 000-inimeseline Briti tegev­vägi on langenud 136 000 peale, millest ainult väike osa on siiratav ja üle­jäänu lahingu­valmidus on kõikuva tasemega, kaitse­kulu on langenud külma sõja lõpu aegse 4,1 protsendi pealt 2,3 protsendi peale.»

Briti kaitseasjatundjate seas on juba refrääniks saanud ütlus, et saareriigil on pabervägi või õõnes armee (hollowed out force). Peaminister Keir Starmer lubas avasõnas selle õõnsa ajastu lõpetada, aga paljude arvates kestab see veel pikalt.