MEELIS SÜTT ⟩ Isa käes on poisi mehistumise võti

Aabrahami valmisolek poega ohverdada ja poja meelekindlus oma saatusele vastu minna väljendavad tänapäeval vähe väärtustatud külgi isalikkusest ja mehelikkusest.​ Ibrahimi (Aabrahami) ohverdus. Timuriidide antoloogia 1410–1411. Foto: Wikimedia Commons

Naine ja mees saavad esiklapsele elu edasi andes emaks ja isaks. Aga kahjuks mitte kõik emad-isad pole suutelised piisava järjepidevusega täitma emalikke-isalikke ülesandeid viisil, nagu nende järglaste arenguvajadused seda eeldavad, kirjutab psühhoanalüütik Meelis Sütt

Emalikuks ja isalikuks võime nimetada kõiki voorusi, kõlbelisi tõekspidamisi, teadmisi ja tegevusi-talitlusi, mis on vajalikud elu kui sellise jätkuvuse tagamiseks. Seda nii lähi- kui ka pikemas vaates. Nende ülesannete täitmiseks ei pea igaüks isegi bioloogiliselt emaks ja isaks saama.

Teatud mõttes on ema ja isa aunimetused, milles sisaldub elu loomulik, imeline ja vastuoluline ülevus. Vanemlikud tähissõnad viitavad lisaks soojätkamise võimele ka vastutusele oma kavatsuste elluviimisel. Seda nii seoses lastega kui ka sümboolselt kogu elutegevuse suhtes.