MART RANNUT ⟩ Keelepoliitika: õnnest puudu veel üks samm?

Eesti rahvas ei kesta, kui me inimvaenulikule võõrideoloogiale vastu ei seisa. Graffiti Z täht bussipeatuse klaasil Õismäel 2022. aastal. Foto: Sander Ilvest

Oleme praegu keset olulist keelepööret – üleminekut eestikeelsele õppele, mis algas aastal 1993 ning peaks lõppema järgmisel kümnendil. Millegipärast tuleb meelde Must manner oma õnnelike elanikega, kirjutab keeleteadlane Mart Rannut.

Nädala alguses tähistas Eesti keele strateegia 20. juubelit. See ajendab tagasi vaatama ja hindama senise keelepoliitika edu. Millegipärast tuleb meelde must manner oma õnnelike elanikega, kel sealhulgas kange tahtmine ära Euroopasse pääseda. Ilmselt vajab pakutav klantspilt kõrvutamist tegeliku olukorraga.

Oleme praegu keset olulist keelepööret – üleminekut eestikeelsele õppele, mis algas aastal 1993 ning peaks lõppema järgmisel kümnendil. Selline tempo, mille kohaselt mõne aasta pikkused tegevused võtavad ligi paar põlvkonda aega, iseloomustab suuresti meie laissez-faire-keelepoliitikat, kus oluline osa on minnalaskmisel.