AHTI KALLIKORM ⟩ Kui Eesti õiguskaitsesüsteem pöörab tõenäoliste ravivigade läbi kannatanutele selja

Fookuse rubriigi «Ühiskond ja tervis» toimetaja Ahti Kallikorm. Foto: Kadri Purje

PERHi suhtumine kiiritusravi ohvritesse viitab ükskõiksusele. Arusaam, et inimlikkus ja empaatia tähendavad eksimuse  tunnistamist, näib olevat süsteemis sügavalt juurdunud, kirjutab toimetaja ja arst Ahti Kallikorm.

Veebruaris käsitles Postimees põhjalikult tõenäoliste raskete ravivigade juhtumeid, mis leidsid aset aastatel 2016–2018 Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH). Ligi 30 eesnäärmevähiga meest said kiiritusravi, mille tagajärjeks olid rängad tüsistused – pärasoole fistulid ehk mulgustused, mis põhjustasid tugevaid ja kroonilisi valusid, korduvaid EMO külastusi, ning nende inimeste elukvaliteet halvenes rängalt. Nendest patsientidest on nüüdseks surnud ligikaudu pooled.

2021. aastal PERHis töötanud onkoloog Maigo Riener kommenteeris Postimehele, et juhtumid viitavad tõenäoliselt tõsistele ravivigadele – kiiritusravi käigus said teatud elundid (eriti pärasool) lubatust suurema kiirgusdoosi. Asja tegi veel hullemaks kahjustatud koest hiljem võetud biopsia. Sellist viga ei saa pidada paratamatuks kõrvaltoimeks, vaid süsteemseks eksimuseks, mida PERH paraku ei tunnista.