TWITTERI-DIPLOMAATIA TÕUS ⟩ Steve Witkoff pole esimene amatöördiplomaat ajaloo areenil

Steve Witkoff kõneleb reporteritega Valge Maja ees 6. märtsil 2025. Foto: WILL OLIVER / EPA

Venemaa täiemahuline agressioon Ukrainas ning enne seda Covid panid lääne kriisidiplomaatidele peale enneolematu töötempo ning muutsid tundmatuseni diplomaatilise suhtluse viise. Rahvusvahelistes suhetes on tujudel, tunnetel ja poosidel nüüd hoopis teine kaal, kirjutab toimetaja Meelis Oidsalu.

Tänapäeva diplomaatia on muutunud WhatsAppi-põhiseks kiirkohtinguks, kus ametnike asemel lahendavad küsimusi otse riigijuhid ise. Uus otsekanalite normaalsus on tekitanud olukorra, kus poliitikute isiklikud suhted mõjutavad maailma asju rohkem kui ametlikud lepped. See nihe on saanud nähtavamaks pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas, aga diplomaatilise suhtluse avardumist ja kiirenemist võis märgata juba varem, osaliselt juba Covidi-pandeemia ajal, kui diplomaadid sarnaselt teistega kolisid netisuhtluskanalitesse.

Prantsuse päritolu Ameerika politoloog Jean-Robert Leguey-Feilleux leiab oma 2022. aasta raamatus «The Dynamics of Diplomacy» («Diplomaatia dünaamikad»), et juba varem, alates külma sõja lõpust, on lisandunud diplomaatiasse uusi tegijaid ja keerukam dünaamika. Rahvusvahelisse suhtlusesse on astunud järjest enam mitteriiklikke osalejaid – nii valitsusväliseid organisatsioone, eraettevõtjaid kui muid võrgustikke (kuni terrorirühmitusteni nagu PLO või Hamas) ning et nende mõju diplomaatiale suureneb tulevikus veelgi.