AHTI KALLIKORM ⟩ Hiigelhaigla oleks liig mis liig

Fookuse «Ühiskonna ja tervise» toimetaja Ahti Kallikorm. Foto: Kadri Purje

Nagu ei peaks hoidma kõiki mune ühes korvis, ei peaks ka kõiki pealinnas tegutsevaid haiglaid ühte patta pistma. Kuigi Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaigla ning Tallinna lastehaigla ühendamine võib tunduda hea mõttena, peaks Põhja-Eesti regionaalhaigla oma iseseisvuse säilitama. Ühelt poolt tagaks see kestva konkurentsi, teiselt poolt mõjub inimvara asemel miljardi valamine betooni nagu pidu katku ajal, kirjutab toimetaja ja arst Ahti Kallikorm.

Eesti tervishoiusüsteem seisab silmitsi keeruliste väljakutsetega, sest elanikkonna vananemine toob kaasa ravikulude suurenemise, mis omakorda tõstab tervishoiule tehtavaid kulutusi. Ilmselt on just kasvavad kulud see jäämägi, millele otsasõitu soovib vältida ka sotsiaalminister Karmen Joller (Reformierakond) – on ju tervisekassa oodatav puudujääk aastail 2025–2028 üle 800 miljoni euro.

Nagu ikka, ega sajaprotsendiliselt häid lahendusi pole kusagilt võtta. Sama reegel kehtib ka planeeritava Tallinna (suur)haigla kohta, mis peaks haiglavõrgu arengukava 2040 järgi koondama kõik praegu Tallinnas töötavad haiglad. Kas dimensioonid on ikka paigas? Tänase Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) ja Lääne-Tallinna keskhaigla (LTKH) teenused liiguksid kaasaegsesse meditsiinilinnakusse Lasnamäel, Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) jääks ikka Mustamäele. Vastavalt praegusele kavale oleks ühendhaigla enamusaktsionär riik ja vähemusaktsionär Tallinna linn.