PEETER KOPPEL ⟩ Millega süüakse volatiilsust?

Peeter Koppel. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees

Börsihinnad võivad kõikuda nagu teismelise tujud – volatiilsus teeb tujukuse mõõdetavaks, kirjutab Fookuse «Raha ja majanduse» toimetaja Peeter Koppel.

Teate ju, et kui te vaatate internetipangast oma portfelli punaseid numbreid, siis on õhtul «Aktuaalses kaameras» mingi pintsaklipslane, kes kipub kasutama sellist keelt, millest üldjoontes saavad aru ainult teised temasugused? Kindlasti kasutab ta vähemalt korda kolm sõna «volatiilsus». Kui pintsaklipslane on ära esinenud, siis paari päeva jooksul hakkab teie veidi paranoiline sugulane rääkima (füüsilisest) kullast ja «peatsest süsteemi kokkukukkumisest». Nii muide aastast aastasse.

Aktsiaturgudel tähendab volatiilsus aga lihtsalt seda, et härra Turg on jälle emotsionaalselt üles köetud – ning nagu igal endast lugupidaval draamakuningal, käivad tal meeleolud seinast seina. Mis see volatiilsus siis tegelikult on? Volatiilsus mõõdab, kui kiiresti ja kui palju hinnad liiguvad. Olgu suund üles, alla või diagonaalis – volatiilsus ei hooli. See ei mõõda suunda, vaid liikumise ulatust. Või selle ootust. Hinnad võivad kõikuda nagu teismelise tujud – volatiilsus teeb tujukuse mõõdetavaks.