ANNI KONSAP ⟩ Bürokraatide aegluubis banaanide kasvatamine takistab majanduse arengut

Anni Konsap. Foto: Jake Farra

Planeeringu protsess on Eesti riigis justkui vastutav ettevõtluse takistamise ja investeerimiskindluse puudumise eest. Tegelikult paistab peamiste etteheidete taga silma rahulolematus, eelkõige ollakse riigi ja omavalitsuste bürokraatia vastu. Äkki nimetame siis probleemi õigesti, sest korrektselt formuleeritud küsimus on juba esimene samm murekoha lahendamise poole, kirjutab Skepast&Puhkimi tegevjuht, Eesti Planeerijate Ühingu juhatuse liige Anni Konsap.

Planeering või õieti «ruumiline planeerimine» on üle maailma pikka aega kasutusel olnud meetod, et efektiivselt kavandada suuri objekte, nagu terved linnaosad, teed, tootmised või kaitserajatised, ilma et need oluliselt kellegi huvisid riivaks.

Lihtsalt öeldes: kuna iga tootmine või uus neljarajaline maantee mõjutavad nii inimest kui ka loodust, jälgib planeeringute protsess, et kasu oleks tasakaalus piirangutega ning kahjud minimeeritud. Demokraatlike riikide eesmärk on igati õilis: välja selgitada iga projekti plussid ja miinused, leida erinevaid variante kitsaskohtade juures ja pakkuda ehitajale, ettevõtjale või riigile parim võimalik lahendus. Kõige tuntum näide on ilmselt Rail Balticu trass, mis arvestab peatuste planeerimisel inimeste liikumise ja äride vajadustega, väldib trassi puhul rangeid kaitsealuseid territooriume ning eelistab keskkonda ja inimesi minimaalselt häirivaid lahendusi.