JAANUS AUN ⟩ Tühistatud majandusharu: metsandus

Jaanus Aun. Foto: Eero Vabamägi/Postimees

Eestis ilmselt pole ühtegi teist majandusharu, mis oleks saanud nii palju avalikkuse tähelepanu ja kriitikat. Mingi hetk tundus, et igal suurlinna elanikul on olemas metsandusharidus ja ettekujutus metsapoliitikast. Aeg läks edasi, kuid tühistamise jälg majandusharule kujunes lõpuks poliitilisteks otsusteks, kirjutab Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun.

Eesti metsakorraldus on üle saja aasta vana. Tollele pani aluse metsateadlane E. Schabak 1919. aastal. Samas on täiesti kindel, et ka enne seda teadsid eestlased, kuidas metsa korraldada. Mets on läbi ajaloo tulnud Eestile sõna otseses mõttes appi, aidates taasiseseisvunud Eestis üles ehitada moodsat tööstust ja riiki, teisalt pakkudes varju küüditamiste, sõja ja okupatsiooni ajal.

Metsal on ka tänapäeval palju funktsioone, mis omavahel võistlevad, kuigi ei peaks. Nii on arenenud, tööstusrevolutsioonijärgses maailmas see meie looduse varjupaik, inimeste puhkusemeka, taastuva tooraine sahver. Ole sa linnaelanik, loodushuviline, ärimees või lapsevanem – igaühel meie ühiskonnast on olemas kindel, kuid vastuoluline ootus metsale. Kes tahab puutumatut, kuid ohutut metsa. Kes üleni rohelist Eestit ja puidust maja. Teine aga tugevat majandust ja puutumatut loodust üle terve Eestimaa. Nii nagu elus ikka, kõike korraga ei saa ja iga ühiskond saab oma otsuste tagajärje.