JAAK AAVIKSOO ⟩ Ülikooliharidus on üle paisutatud

Õppemaksu kehtestamist kõrghariduses ei peeta Eestis perspektiivikaks, sest kardetakse lähiriikide tasuta kõrghariduse konkurentsi. Üliõpilaste meeleavaldus «Säilitame tasuta kõrghariduse!» Stenbocki maja ees 2024. aastal. foto: Madis Veltman Foto: Madis Veltman

Eesti tööviljakus on Euroopa võrdluses langenud, see osundab teravalt ka kutse- ja kõrghariduse probleemidele. Edasi liikumiseks vajame struktuurseid ümberkorraldusi, kirjutab endine haridusminister, akadeemik Jaak Aaviksoo.

Riigieelarve pinged on sundinud valitsust taganema ülikoolidele antud lubadusest kasvatada nende rahastamist 15 protsenti aastas. Arusaadav – eelarveauk, riigikaitsekulude vältimatu kasv ja aastaid vinduv majandus ei ole jätnud palju häid valikuid.

Kõrgharidus pole oma muredes üksi, tuntav on pea kõigi eluvaldkondade surve rahastamise kasvatamiseks. Tervisekassa annab järjekordselt teada 200 miljonit eurot ületavast puudujäägist; transpordiameti andmetel oleks teede remondiks vaja üle 200 miljoni euro aastas, aga eraldatakse vaid napilt 100 miljonit; elektriliinide ilmastikukindlus nõuab sadu miljoneid jne jne. Õpetajate-päästjate-politseinike palkadest rääkimata.