PEETER KOPPEL ⟩ Me ei pea sinuga kaasa mängima, kulla poosetaja

Peeter Koppel. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees

Vooruspoosetamine on moraalsuse etendamine avaliku või õigete inimeste heakskiidu nimel, ilma et poosetaja reaalselt riskiks, ohverdaks või midagi tähendusrikast saavutaks, kirjutab Fookuse «Raha ja majanduse» toimetaja Peeter Koppel.

Kuulasin hiljuti raadiot. Raadio nagu raadio ikka – keskealised mehed olid kriitilised. Küll aga jäi mulle kõrva erakordselt tabav sõna – nimelt «vooruspoosetamine». Ingliskeelses ruumis on ammu juba kasutusel virtue signaling, kuid seni olid katsed seda eesti keelde tõlkida kuidagi kohmakad. Aga mis see on? Mis sellega peale hakata?

Vooruspoosetamine on moraalsuse etendamine avaliku või õigete inimeste heakskiidu nimel, ilma et poosetaja reaalselt riskiks, ohverdaks või midagi tähendusrikast saavutaks. Vooruspoosetamine on meie ajastu sekulaarne sakrament. See on viis, kuidas midagi sisulist panustamata olla n-ö keegi. See on argade viis näidata enda julgena ja mis kõige hullem – ka rumala viis näidata end targana.