KATRIN REHEMAA ⟩ Arsti keeleoskus on tema enda ja patsiendi huvides

Skolioosi operatsioon Ida-Tallinna keskhaiglas. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA andmetel on Eestis tervishoiusüsteemis sadu meditsiinitöötajaid. Foto: Eero Vabamägi

Tartu Ülikooli andmetel on Eesti praegu Euroopa Liidus ainuke riik, kus välisarstidelt ei nõuta töötamisõiguse taotlemisel riigikeele oskust. See on vastuolus Euroopa õiguse ja Eesti keeleseadusega ning ohustab meie patsientide tervist, kirjutab Eesti Arstide Liidu tegevjuht Katrin Rehemaa.

Arstide puudus pole kellelegi uudiseks. OSKA tööjõuvajaduse uuringu järgi süveneb see järgmisel kümnel aastal veelgi, vananeva elanikkonna tõttu arstiabi vajadus aga kasvab.

Levinud eksiarvamuse järgi lähevad Eesti arstid hulgakaupa välismaale. Tegelikult lõppes suur väljaränne juba tosina aasta eest, sest tänu kollektiivlepingutele on palgad järjepidevalt tõusnud ja mahajäämus vanast Euroopast vähenenud. Ent ligi veerand arstidest on pensionieas, töölt lahkujaid on rohkem kui arstiõppe lõpetajaid ning Tartu Ülikooli võimalused arste juurde koolitada pole piiramatud.