PEETER KOPPEL ⟩ Niisama armas olemisega kaugele ei jõua

Peeter Koppel. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees

Me riskime üha enam muutuda unustamisväärseks Soome odavkoopiaks – ilma Nokiate, golfidiplomaatia ja kapitalita, kirjutab Fookuse «Raha ja majanduse» toimetaja Peeter Koppel.

Eesti. Tilluke ja armas riik, kellele igasugustel konverentsidel siiani tunnustavalt noogutatakse. Ikka tänu e-residentsusele, kohe oma otsa leidvale Skype’ile ja sellele, et suudetakse eksisteerida Venemaa kõrval, olemata Valgevene-laadne tragikoomiline (lendav) tsirkus. Aga kui läikiv pakend eemaldada, vaatab vastu ebamugav tõde: Eesti majandus siiani seisab. Meie rahvastik vananeb ja kahaneb. Me riskime üha enam muutuda unustamisväärseks Soome odavkoopiaks – ilma Nokiate, golfidiplomaatia ja kapitalita.

Loodusvaradega on meil ka halvasti. Me ilmselgelt ei ole klassikaline toormeeksportöör ega ka saa selleks. Lisaks ei tohi ju veel pooli asju tehagi, sest poleks roheline. Ilm on meil halb, pime aeg kestab igavesti ja sündimus viitab sellele, et «hakkame varsti lõpetama». Geopoliitilist riskipreemiat tuleb aga ilmselt igavesti igale poole sisse arvestada. Kasvõi turismi. Andke mulle andeks, kuid geopoliitiline risk oleks turistile ehk talutav siis, kui ilm oleks hea ning toit ja alkohol poleks kallid. Praegu? Mkm!