ARVI VASK ⟩ Kunagised tegematajätmised perearstisüsteemis mõjuvad siiani

Tartu ja kogu Eesti esimese, Nõlvaku perearstikeskuse avamine 15. augustil 1994. Lindi lõikasid läbi linnapea Väino Kull ja sotsiaalminister Marju Lauristin. Foto: Ain Protsin

Kolm aastakümmet tagasi seatud eesmärk oli luua Eestis ühtne ja kergesti kättesaadav esmatasandi arstiabi süsteem, tuginedes iseseisvatele perearstidele. Kuigi saavutati palju, jäid tegemata mõned olulised sammud, mis takistavad senini süsteemi arengut, kirjutab omaaegne tervishoiuametnik Arvi Vask.

1996. aastal, mil asusin juhatama sotsiaalministeeriumis tervishoiuosakonda, seadsime eesmärgiks luua viie aastaga efektiivselt toimiv, inimestele elukohajärgselt kättesaadav, järjepidevust tagav, koolitatud ja treenitud ning täisvastutust omavatel perearstidel põhinev, ühtselt korraldatud, kogu Eestit hõlmav esmatasandi arstiabi andev süsteem.

Sellel ajal tegutses Eesti Perearstide Selts ja Tartu Ülikoolis oli koolitatud esimesed perearstid. Iseseisvalt, eraõiguslikena aga perearstidel veel töötada ei võimaldatud. Paljud neist pidid jätkama tööd vanas süsteemis jaoskonna arstidena. Oli vaja otsustada, kuidas edasi.