KUIDO NÕMM ⟩ Eesti lähiaastate tervishoiuplaanil puudub tegelik laiapõhjalisus

Perearsti visiiti ootav patsient Tallinnas Nõmme tervisekeskuses. Foto: Madis Veltman

Esmatasandi tervishoid on Eestis olnud mitmeid aastaid arutelude keskmes, eriti seoses vastava arengukava koostamisega. Vastne arengukava, mille eesmärgiks on muuta esmatasand inimkeskseks ja põhjalikumalt defineeritud teenuseks, tekitab siiski küsimusi, kuidas sobituvad sinna tervishoiu teised valdkonnad ja spetsialistid.

Käesoleva aasta veebruaris võttis tollane terviseminister Riina Sikkut vastu «Esmatasandi tervishoiu arengukava 2035», millest oli räägitud juba mitu aastat ja mis algselt oli plaanis vastu võtta 2024. aasta lõpuks.

Aga enne, kui asuda arengukava arutelu juurde, peaksime kokku leppima, mis on esmatasand, sest ka selle üle on olnud palju arutelu ning aastate jooksul on seda terminit kasutatud erinevates tähendustes, sageli just perearstiabi sünonüümina. Tegelikult on see mõiste palju laiem ja just sellest aru saamine on olnud suureks komistuskiviks nii selle arengukava ettevalmistamisel kui ka lõppversioonis ning see kajastus ka igal arengukava arutelul nõukogus.