MART SUSI ⟩ Kas õigus laulupeol osaleda on siiski inimõigus?

Viipekeeletõlk XIII Noorte laulupeo kontserdil laulukaare all. Foto: Eero Vabamägi

Eesti riigil on kohustus luua võimalused viipekeelsetele inimestele enda inimväärikuse realiseerimiseks ja selle tegemata jätmine on iseenesest inimõiguste rikkumine, kirjutab Tallinna Ülikooli inimõiguste professor Mart Susi.

Kaht esmapilgul väga erinevat tegevusvaldkonda – laulupidu ja PRIA toetusi ühendab see, et tänavu veebruaris asetati mõlemad inimõiguste valgusvihku. Üldistama asudes näeme, et mõlemal puhul keerati inimõiguste argument tagurpidi.

Võib-olla tehti seda teadlikult, et leida kinnitust enda seisukohtadele mõttekäigust «näete, need ju ei ole inimõigused, järelikult ei ole inimeste õiguste piiramisel tehtud midagi valesti!». Nii selgitas PRIA juht Margus Noormaa 13. veebruaril Postimehe Maa Elus avaldatud intervjuus, et juurdepääs PRIA toetustele ei ole inimõigus. PRIA toetuseid maksti eelmisel aastal rohkem kui 20 000 inimesele ning kergesti võib kujuneda eeldus, et taotluse esitamine on üksnes formaalsus ja väljamakse garanteeritud.