Koorijuhi vaade ⟩ Laulupeole esinema ei pääse pelgalt inimeseks olemise eest

Koorijuht Laine Randjärv võtab Tallinna Lennusadamas laulupeotule enda kanda. Foto: Joosep Pank

Kahjuks on viiplejate kollektiiv enese teadmata tõmmatud mõnede eriti hea kuulmisega tegelaste poolt intriigide mängu, mis lõhestab ühiskonda ja heidab varju meie 156-aastase ajalooga pidudele, kirjutab koorijuht Laine Randjärv.

«Kuidas kaasaegses õigusruumis defineerida koorilaulu?» ja «Millise paragrahvi alla kuulub õigus pääseda laulukaare alla?» on küsimused, mille esitamist või sõnastamist poleks ma oma 40 koorijuhi tegevusaasta järel osanud uneski näha.

Esimese elamuse laulupeol osalemisest sain 1969. aastal juubelipeol oma koorilauljast isa kukil «marssides». Päris lauljana osalesin Tallinnas laulukaare all aga 1975. aastal Tartu 10. keskkooli lastekoori koosseisus. Mul on selgelt meeles, kui pingelised olid toona lastekoori tunnid ja kui palju vaeva pidime nägema, et mitmehäälseid laule selgeks saada. Käisin Tartu lastemuusikakoolis ja õpetaja C pani mind kui klaveriklassi õpilast ja kindlamat viisipidajat laulma teist häält.