FOOKUS ⟩ Kriisis kiirabi – tegemata töö ja jagamata vastutuse vili

Kiirabitöötajad valmistuvad teisel Covidi-talvel toimetama koroonaviirusega nakatunut Viljandi haiglasse. Foto: Elmo Riig/Sakala

Vastutus kiirabisüsteemi toimimise eest on jagatud laiali, ja nagu jagatud vastutuse puhul ikka, ei ole tekkinud murekohad ühegi «vastutaja» isiklik mure, kirjutab toimetaja Ahti Kallikorm.

Kiirabi kuulub nende teenuste hulka, mida inimene vajab küll väga harva, kuid mille kättesaadavusest ja kvaliteedist sõltub sõna otseses mõttes abivajaja elu või surm. Nii näiteks helistati 2024. aastal hädaabiliinile 112 kokku 989 711 korral, millest abi andev ressurss saadeti välja 364 636 korral. Neist väljakutsetest 61 protsenti olid seotud kiirabiga, seega tegid kiirabibrigaadid eelmisel aastal ligikaudu 222 430 väljasõitu.

Statistikaameti andmetel elas Eestis eelmisel aastal kokku 1 374 687 inimest, seega tuli aastas üks väljasõit 6,2 elaniku kohta. Kiirabi planeeritud eelarve kogu eelmainitud koormusega toimetulekuks oli 19,5 miljonit eurot, kuid tegelikkuses tuli kulutusi teha 20 miljoni euro eest.