LAURI KÕRGVEE ⟩ Eesti kiirabi vajab ise kiirabi

Kiirabitöötajad tegutsevad sageli käsikäes korrakaitsjate ja päästeametnikega. Foto: Konstantin Sednev

Avalikkusele öeldakse küll, et kõike tehakse patsiendi huvides, aga kes oskab puude taga näha metsa, märkab muud, kirjutab SA Tartu Kiirabi juht Lauri Kõrgvee.

Hiljuti valminud riigikontrolli aruanne kiirabikorraldusest oli karm lugemine. 20 aastat vanad probleemid on tänaseni lahendamata ning pole garantiid, et 2045. aasta riigikontrolli auditist ei saa me jälle teada, kuidas 16 igivanast murekohast on kolm lahendatud, neli osaliselt lahendatud ja üheksa jäänud lahendamata. Praegu on paralleelselt koostamisel mitu kiirabiteenust ja tervishoiusüsteemi mõjutavat alusdokumenti – on tähtis, et need oleksid läbimõeldud, mitte paberid paberite pärast.

Kõige suurem murekoht on, et Eesti kiirabi pole kellegi asi. Kiirabiteenuse juhtimine – hädaabikõnest haiglaukseni – on killustatud ning pole aru saada, kes seda juhtima ja korraldama peaks. Sotsiaalministeerium? Terviseamet? Tervisekassa? Või peabki see korraldus käima nii nagu praegu, et kiirabipidajad korraldavad ise oma võimaluste ja huvide piires, nii palju kui mõistust jätkub? Ülim killustatus paistab välja ka riigikontrolli auditist – kõik natukene toimetavad, keegi ei vastuta.