FOOKUS ⟩ Algoritmide sõda on kohal: kas Eesti on valmis end tuunitud ajuga agressori eest kaitsma?

Droonisõda tuleb viia massidesse: Ridali lennuklubi korraldatud lennupäeva rahvale. Külastajad said näha erinevaid demolende, sealhulgas purilennuki, FPV-droonide, mootorlennuki, paraplaani ja luuredrooni lende. Foto: Arvo Meeks/Lõuna-eesti Postimees

• Ukraina sõjaliste juhtide ja Eesti luure hoiatusi Vene droonisõjavõime kohta tuleb võtta tõsiselt.
• Sõjaajaloos on tehnoloogilise eelise masskasutusse võtnud riigil üsna kindel eelis.
• Venelased on tehisaru kasutuselevõtul aeglased, aga sõda treenib neid ja sunnib arenema.

Möödunud aasta läheb sõjaajalukku sellega, et enneolematul määral on lahinguväljale jõudnud tehisaruga võimendatud massrobootika. Kui Inglise pikkvibumehed domineerisid keskaja lahinguväljadel kolm kümnendit, siis Ukraina lahinguväljadel aeguvad droonitaktikad ja -tehnoloogiad kuudega. Kunstnutt on tulnud, et jääda, ja kui me jalgu kõhu alt välja ei võta, võime neist varsti ilma jääda, hoiatab toimetaja Meelis Oidsalu.

Möödunud nädalal avaldas Ukraina kaitseväe mehitamata süsteemide vägede juht Vadõm Suhharevski uudisteagentuurile Reuters Euroopa kõige suurema avaliku sõjasaladuse. Nimelt pole ühegi Vana Maailma riigi armee valmis võitlema venelaste massilise droonirünnakuga ega – mis on kaitse seisukohast sama oluline – korraldama samaväärseid vasturünnakuid.

Suhharevski polnud sugugi esimene tipptegijast ukrainlane, kes räägib «elevandist Euroopa õhuruumis» ehk Venemaa drooniohust.

18. oktoobril Londonis Kuninglikus Ühendteenistuste Instituudis (RUSI) peetud kõnes ütles endine Ukraina väejuht ja nüüdne suursaadik Ühendkuningriigis Valeri Zalužnõi, et sõja olemus on põhjalikult muutunud ja NATO on ohtlikult ajast maha jäänud. Traditsioonilisest manööversõjast on saanud tema hinnangul ajalooline relikt.

Zalužnõi meenutas skeptitsismi, mida kohtas, kui tema varased hoiatused sõjapidamise tehnoloogilise arengu kohta välja naerdi. «Kui viisime robotid lahinguväljale, kostis lääne ajakirjandusest ja kindralitelt naeru,» ütles ta. «Kuid 2024. aastaks hakkas uus tehnoloogia, eriti tehisintellekt, sõjapidamises olulist rolli mängima.»

Rosin hoiatab robootika eest

Ka Eesti välisluureameti hiljutisest aastaraamatust lugesime, et hoolimata suurtest kaotustest Ukrainas Vene relvajõud kasvavad, sõjast saadakse õpituvastusi, hoogsalt arendatakse muu hulgas droonitehnoloogiat. «Selle kõigega peab ohte hinnates arvestama ka NATO,» ütleb raporti eessõnas luurejuht Kaupo Rosin.

Ukraina tootis 2024. aastal 2,2 miljonit väikest FPV-drooni ning 100 000 suuremat pikamaadrooni. Venemaa oli prognoosinud oma toodanguks 1,4 miljonit FPV-drooni. Välisluure soovitab teemat tõsiselt võtta.

«Protsentuaalselt on kamikaze-droonid järk-järgult võtnud juhtpositsiooni (kuni 70 protsenti), tekitades taktikalises sügavuses kahju elavjõule ja varustusele,» nenditakse ka Eesti Kaitseliidus kasutuses olevas vaenlase FPV-droonide vastu võitlemise värskes käsiraamatus.

Ukraina tootis 2024. aastal 2,2 miljonit väikest FPV-drooni ning 100 000 suuremat pikamaadrooni. Venemaa oli prognoosinud oma toodanguks 1,4 miljonit FPV-drooni.

Ukraina droonisõjalembuse taga pole ainult droonitehnoloogia ja selle suhteliselt madal maksumus, vaid tehisaru kasutamine sõjategevuse kiirendamiseks ja võimendamiseks. Ukraina on kiiresti laiendanud tehisintellektiga täiustatud droonide ja autonoomsete relvade kasutamist ning lõiminud tehisaru ka teistesse domeenidesse (maa- ja mererobotid) ning lahinguolukorra juhtimisse ja õpiprotsessi.

Näiteks on Ukraina arendajad loonud tehisintellektil põhineva süsteemi nimega OCHI, mis koondab reaalajas videovooge enam kui 15 000-lt rindel tegutsevalt droonioperaatorilt. OCHI on alates 2022. aastast kogunud üle kahe miljoni tunni lahinguvideoid, mida kasutatakse masinõppemudelite treenimisel vaenlase sihtmärkide tuvastamiseks ja taktika täiustamiseks.

Vaatlusdroon näitab Ukraina võitlejale pilti põllul seisvast Vene jalaväe lahingumasinat, mida Ukraina suurtükiväelased jahivad. Lõpuks saavad nad droonipildi abil soomukile pihta. Foto: Jaanus Piirsalu/Postimees

Üks süsteemi loojatest Oleksandr Dmitrijev on portaalile nationalsecurity.com selgitanud, et see tohutu andmehulk toidab tehisaru, varustades algoritme 228 aasta jagu lahingukaadritega. Nii saab tehisaru õppida sõidukeid, sõdureid ja varitsusi palju kiiremini ja massilisemalt tuvastama kui inimesed. Tehisaru kasutamine võimaldab liikuda järgmisse etappi – autonoomselt seiravate ja ründavate relvasüsteemide juurde.

Väljaande Politico kinnitusel katsetas üks Ukraina idufirma hiljutisel demonstratsioonil tehisintellektiga drooniparve, kus mitmed droonid otsisid iseseisvalt varjatud sihtmärke, suhtlesid omavahel ning sooritasid rünnakuid, inimese roll piirdus lõpliku ründeotsuse heakskiitmisega.

Mõjus kognitiivne doping

Tehisaru kasutamine on Ukraina meedia andmetel märgatavalt parandanud Ukraina lahingutõhusust. Kui 2023. aastal oli Ukraina ründedroonide tabamismäär alla 50 protsendi, siis pärast täiustatud tehisintellekti sihtimistarkvara integreerimist tõusis see 2024. aastaks ligikaudu 80 protsendini.

Suur osa edust on seotud ka Ameerika Ühendriikide ettevõtte Palantir tehisintellektiga, mida Ukraina kasutab drooni- ja satelliidipiltide analüüsimisel sihtmärkide tuvastamiseks. Masinõpe võimaldab sellel ära tunda Vene sõjaväelased nii nende varustuse kui ka liikumismustrite järgi, tuginedes kogutud lugematutele tundidele lahinguvideotele.

Masinõpe võimaldab tehisintellektil ära tunda Vene sõjaväelased nii nende varustuse kui ka liikumismustrite järgi, tuginedes kogutud lugematutele tundidele lahinguvideotele.

Kui vaadata varasemaid tehnoloogilisi revolutsioone sõjapidamises, siis erineb tehisarupõhine sõda neist fundamentaalselt, kuigi mõni varasem murrang võis olla märksa laiema mõjuga kui sõjaline.

Püssirohu kasutuselevõtuga kaasnes tohutu kulu nii kaitsele kui ka relvastusele, see sundis Euroopa valitsejaid võimu konsolideerima ja rajama uusi fiskaalsüsteeme. Nii pandi alus tänapäevastele rahvusriikidele.

19. sajandi tööstusrevolutsioon andis massiarmeedele raudteede näol täiesti uuel tasemel manööverdamisvõime ning võimaluse pidada pikaajalisi kurnamissõdu, sest sõjapidamiseks suudeti nüüd toota tohutul hulgal moona ja varustust. Tuumarelvade tulek ohjeldas suurriikide isu konventsionaalsel sõjaväljal omavahel sarvi ristata.

Eesti kaitsetööstusettevõtte Defsecintel uus lühimaa õhutõrjesüsteem Eirshield​ on mõeldud droonide, viimase aja suurimate ohtude vastu, kuid saab hakkama ka muude õhust tulevate ohtudega tehisaru abiga. Foto: Defsecintel

Tehisaru kasutusvõimalused ei piirdu ühe relvasüsteemi või sõjapidamise domeeniga. Tegemist on kognitiivse dopinguga, mille kasutamine võimaldab mitte ainult paremini luurata, analüüsida, planeerida, vastase tegevust ennustada ja sihtmärke ära tunda, vaid ka kiiremini õppida ja lähenemist sekunditega kohandada. See omakorda lubab sõjaedu seisukohast kriitilist initsiatiivi hoida, nii taktikalisel, operatiivsel kui ka strateegilisel tasandil.

Tehisaru pole seega lihtsalt uus relv, vaid see asendab teatud funktsioonides inimest otsustajana. Masinõpe muudab sõjapidamise kiiremaks ja ettearvamatumaks, sest masinad suudavad õppida ning kohaneda tempoga, mida kuitahes nutikas inimaju ei suuda jälgida.

Masinõpe muudab sõjapidamise kiiremaks ja ettearvamatumaks, sest masinad suudavad õppida ja kohaneda tempoga, mida inimaju ei suuda jälgida.

Ukraina sõjaväljal ilmnev ülikiire – mõnekuine – innovatsioonitsükkel tähendab, et ühtegi püsivat lahendust enam ei ole. Inglaste kuulsad pikkvibumehed domineerisid keskaegsel lahinguväljal kolm kümnendit. Ukraina-Vene droonisõjas iganevad lahendused ja taktikad mõne kuuga. Inimese õlgade vahel paiknev «bioloogiline kiip» on võimalik kiiresti ära kurnata ja läbi põletada. Tohutult kiirenenud sõjalise innovatsioonitsükliga kaasas käimiseks läheb vaja kõvasti automatiseeritud lisamõistust.

Pikkvibu (üleval) domineeris keskaja lahinguvälju kolm kümnendit. Ukraina sõjaväljal iganevad tehnoloogilised lahendused vahel kuudega. Foto: Pärnu Postimees

​

Massrobootikaga jänkide vastu

Alates 2017. aastast on Hiina teinud tehisarust oma tulevikusõja nurgakivi. Nende lootus on «parvedega kurnamise» doktriinil. See võimaldaks pearivaali Ühendriikide ülikallid relvasüsteemid odava massrobootikaga ja seda võimendava tehisaruga üle küllastada ja ära kurnata.

Taiwani ründamise ühe tulevikustsenaariumina ongi mõned eksperdid välja pakkunud, et Hiina ründab saart massiivsete drooniparvedega, mis saare õhutõrjesüsteemid kiiresti välja kurnavad. Samal ajal sihivad tehisarukad ründedroonid spetsiifilisi sihtmärke, näiteks õhutõrjesüsteeme ja elektroonilise sõjapidamise vahendeid, mille elimineerimine võimaldaks kiiresti uute rünnakukaskaadidega alustada.

Hiina lootus on «parvedega kurnamise» doktriinil. See võimaldaks pearivaali Ühendriikide ülikallid relvasüsteemid odava massrobootikaga ja seda võimendava tehisaruga üle küllastada ja ära kurnata.

Kirjeldatud kujuteldavas stsenaariumis ei jätnud Ameerika Ühendriikide ja Taiwani väed punahiinlastele vastamata ning kasutasid samuti AI-põhiseid kaitsesüsteeme: laserrelvi, mis suudavad sihtida ja hävitada droone kiiremini kui inimvõitlejad. Lahinguväljal tegutsevad komandörid saavad tehisarunõunikelt reaalajas laekuvat infot, need analüüsivad hetkeolukorda ning teevad ülemale taktikalisi ettepanekuid oma lähenemise muutmiseks, ja seda sekundite jooksul.

Lahingu võidab see, kellel on paremad algoritmid, ning sellises algoritmide sõjas on tehisaru võimaluste rakendamise suutlikkus määrava tähtsusega.

Tehisarupõhised sõjad toimuvad tegelikult juba aastaid, seda silmale nähtamatutel küberlahinguväljadel. Ühendriike kannustas laiemale AI-revolutsioonile julgeolekus ja riigikaitses kaks kümnendit väldanud «sõda terrorismi vastu», tehisaru aitas neid nii luures kui ka näiteks mehitamata ründedroonide näol.

Hiina odava massrobootika põhine sõjarevolutsioon sõltub suuresti ligipääsust kõrgtehnoloogilistele, alla seitsmenanomeetrise disainiga kiipidele. 2022. aastal kehtestatud «kiibisanktsioonid» Hiinale on mõjusad ning aeglustanud ekspertide hinnangul Hiina plaane viis kuni kümme aastat.

Kiibimaailmasõda kogub tuure

Kiibitehnoloogia tarneahela võtmeriigid (Ühendriigid, Taiwan, Jaapan, Lõuna-Korea, Holland, Saksamaa) soovivad Hiina sõjalise võimu kasvu piirata. Kõrgtasemel kiipide tootmise vahendeid ei suuda Hiina ise tehnoloogilise mahajäämuse tõttu veel kopeerida, isegi kui neil on õnnestunud vahendajate abiga soetada mõned neile keelatud, aga kasutatud tootmisseadmed.

Hiina «intelligentse sõja» kontseptsioon eeldab väga keerukate koordinatsiooni- ja analüüsiprotsesside käitamist. Kuigi neil pole probleeme oma relvastuse jaoks kasutatavate vanemate ja aeglasemate kiipide tootmisega, ei suuda neile kättesaadav tehnoloogia ekspertide hinnangul neil oma massrobootikaga vastase kurnamise operatsioone piisavalt toetada.

Kõrgtasemel kiipide tootmisvahendeid ei suuda Hiina veel kopeerida, isegi kui neil on õnnestunud vahendajate abiga soetada mõned neile keelatud, aga kasutatud tootmisseadmed.

AI ja droonid ei asenda ega ammenda kindlasti konventsionaalseid kõrgtehnoloogilisi relvi, mis ka juba täna kasutavad tehisaru võimendust. Nii Ühendriigid kui ka Hiina on teinud simulatsioone hävituslennukitega ning kunstajudega piloodid on seal inimpilootidest veenvalt üle nii otsustuskiiruse, matemaatilise täpsuse kui ka kiirema õppimisvõime poolest. Pealegi kipub «bioloogilise kiibiga» varustatud piloodil järskude manöövrite ajal veri ajust kõhtu valguma.

2023. aastal lennutasid Ühendriigid esimest korda modifitseeritud F-16-lennukit tehisarupiloodiga, aga otsest plaani inimpiloote kõrvale jätta pole. Pigem arendavad nii Ühendriigid kui ka Hiina nn autonoomseid saatehävitajaid, mis suudaksid iseseisvalt sihtmärke otsida, lennata ja vajadusel kaitsta-rünnata.

Bayraktari-nimeline äratuskell

Türgi tehisaruga võimestatud Bayraktari ründedroonid mõjutasid oluliselt 2020. aasta Mägi-Karabahhi konflikti tulemust. Ukrainas kasutakse AI-võimendust märksa massilisemalt ja märksa rohkemates domeenides. «Algoritmide sõda» pole enam tulevikuteema, see on kohal ja selle kasutuselevõtuga tegeleb praegu võimetekohaselt ka Venemaa.

Briti mõttekoja RUSI analüüsi järgi on praktikas Venemaa tehisintellektipõhiste relvade mõju lahinguväljal seni olnud ebaühtlane ja märksa tagasihoidlikum kui Ukrainal. Venemaa küll kasutab sõjapidamisel tehisintellektiga juhitud süsteeme (Lancet-droon, uuendatud õhutõrjesüsteem S-350 Vitjaz​), aga nad on olnud aeglased tehisaru integreerimisel (ka operatsiooni juhtimisse). Seetõttu on tekkinud märgatav lõhe AI-põhiste kodumaiste superrelvade kohta käiva suurejoonelise retoorika ja tegelikkuse vahel lahinguväljal. Siiski on RUSI hinnangul sõda andnud Venemaale võimaluse katsetada AI-toega süsteeme ning võib täheldada järkjärgulisi edusamme, mh areneb nende lahinguvälja juhtimistarkvara.

Ukraina sõjaväe Türgis toodetud Bayraktar TB2 tüüpi droon, mis 2020. aastal Armeenia-Aserbaidžaani sõjas tänu tehisaru abile ilma tegi, Kiievis iseseisvuspäeva paraadi peaproovi ajal. Foto: Gleb Garanich/Reuters/Scanpix

Endine USA kaitseminister Mark Esper märkis 2021. aastal, et ajaloolistele näidetele tuginedes saab esimene riik, kes kasutab läbimurdelist tehnoloogiat, lahinguväljal otsustava eelise – ning ta tõi selgesõnaliselt välja tehisintellekti kui ühe sellise tehnoloogia. Need riigid, kes võtsid esimesena masskasutusse vankrid, püssirohu ja radari (britid Teises maailmasõjas), saavutasid otsustava eelise. Lähituleviku sõjanduses domineerib vägi, kes suudab oma sõjaväkke rohkem automatiseeritud arukust luua.

Stardipauk on kõlanud ning Eestil ja ülejäänud Euroopal tuleb end pakkudelt püsti ajada, sest ka väikesed kognitiivsed eelised, mida AI rakendamine kaasa toob, võivad lahinguolukorras osutuda liblika tiivalöögiks, mis vallandab orkaani.

1 KÜSIMUS

Arbo Probal Foto: Marina Loštšina

Kaitseväe mehitamata õhusõiduki valdkonna juht Arbo Probal, kas Eesti püsib droonisõja arenguga kaasas?

Kaitsevägi on viimastel aastatel aktiivselt tegelenud droonivõime arendamisega, keskendudes lisaks luurele ka ründevõimele. Tänaseks on droonid kasutusel eri tasandi üksustes: rühmadest-kompaniidest kuni diviisi üksusteni välja.

Ukraina sõda on selgelt tõestanud, et droonid on taskukohane ja tõhus relvasüsteem, mis võimaldab hävitada soomustehnikat, häirida vastase logistikat ja survestada vaenlase üksusi. Eesti on sellest õppinud, et droonivõimekust tuleb laiendada mitte ainult luure- ja olukorrateadlikkuse parandamiseks, vaid ka aktiivseks lahingutegevuseks, sealhulgas ründetegevuses kasutamiseks.

Siiski ei ole kõik Ukraina sõjas nähtud taktikad Eestis otse rakendatavad. Peamised erinevused on geograafiline ja strateegiline kontekst, elektroonilise sõjapidamise tase ja tööstuslik tootmisvõimekus.

Drooniõpet on kaitseväes märgatavalt laiendatud ja see muutub järjest süsteemsemaks. 2024. aasta lõpust on kõigil kaitseväelastel võimalik läbida kaitselennunduse I kategooria mehitamata õhusõiduki kaugpiloodi baaskoolitus Eesti kaitseväe e-õppe portaalis ILIAS. 2025. aasta esimeses pooles viiakse läbi II kategooria kaugpiloodi baaskoolituse pilootkursus.

Kaitseväe akadeemia on integreerinud drooniteemad oma õppekavadesse, et anda tulevastele juhtidele teadmisi nii droonide kasutamiseks kui ka nende vastu võitlemiseks. Kogu kaitseväes kehtestatakse ühtsed standardid ja protseduurid, et tagada mehitamata õhusüsteemide ühtne ja süsteemne kasutamine. Seega on drooniõpe muutunud kaitseväes oluliseks fookuseks ning laieneb lähiaastatel veelgi.