Andmete vargus ja müük on tänapäeval üks aktuaalsemaid teemasid. Eesti Geenivaramu juht ning Tartu Ülikooli farmakogenoomika professor Lili Milani räägib, kui levinud on geeniandmete kogumine maailmas ning kuidas töötleb ja kaitseb tänaseks ligi 210 000 eestimaalase elektroonilist «geenijälge» nüüdseks juba veerandsada aastat tegutsenud geenivaramu.

Kas Euroopas on veel seesuguseid projekte kui Eesti Geenivaramu? Kui jah, siis kus ja kui mahukad andmebaasid on seal?

Euroopas on mitmeid Eesti Geenivaramuga sarnaseid projekte, mis panustavad rahvusvahelisse inimese tervise uuringutesse. Kõige suurem on UK Biobank (n = 500 000 doonorit) Ühendkuningriigis, mis on avatud kogu maailma teadlaskonnale ning ka erasektorile teadus- ja arendusalaseks koostööks. Biopank deCode (n = 250 000) Islandil on samuti tuntud suurepärase teadustöö poolest, mida nende teadlased teevad. Lisaks on FinnGeni projekt Soomes, mis koondab paljude Soome biopankade andmed (n = 500 000), ja biopank HUNT Norras (n = 240 000). Ühendkuningriigi projekt Our Future Health on kaasanud üle ühe miljoni doonori.