FOOKUS ⟩ Kestlikkusaruande kasulikkus on üles blufitud

ESG aruandlus on ainus asi, mis rohelises revolutsioonis õlitatult toimib. Ühtekokku on selles äris tegutsevate ettevõtete varade maht kasvanud paarikümne aastaga 30 triljoni dollarini. Määrustest ja regulatsioonidest kokku pandud lohena pistab tema majesteet ESG oma küüned ettevõtjate taskutesse ning põletab armutult neid, kel vajalik indulgents nõustajalt hankimata. ESG indulgents võib tuua näiteks vajaliku pangalaenu. Kuidas aga see aruandlus ja kontroll toovad maailma uued ja kliimasõbralikud ettevõtted, on lõpuni vastuseta küsimus. Illustratsioon: Marek Strandberg Dall-E tehisaru abil

Toimetaja Ahti Kallikorm uurib ettevõtete juhtidelt, kas ESG aruandluse puhul on tõepoolest tegemist «majandusliku õitsengu» ühe alustalaga või hoopiski tüütu ja kuluka lisakohustusega.

Rahandusministeeriumi portaali kohaselt on ESG (eesti keeles ettevõtte keskkonna-, sotsiaalsete- ja juhtimisstandardite kogum ehk kestlikkusaruanne) osa Euroopa rohelisest kokkuleppest ja Euroopa Komisjoni visioonist Euroopa muutmisest esimeseks kliimaneutraalseks kontinendiks, «pöörates tagasi elurikkuse kadu». Kodulehe andmetel on roheleppe eesmärk «vähendada märkimisväärselt süsinikuheitmeid, säilitades samal ajal majandusliku õitsengu».

Sellesama «õitsengu» üks osa on uue ja mahuka aruandluskohustuse panek nendele ettevõtetele, kelle puhul on kahel järjestikusel bilansipäeval täidetud kaks kolmest kriteeriumist: aasta keskmine töötajate arv on üle 250, aasta müügitulu ületab 50 miljoni eurot ja/või ettevõtte varade maht on üle 25 miljoni euro.