KUIDO NÕMM ⟩ Mugavusteenus tervishoius sööb abivajajate raha

Meditsiinitöötajad on aastaid kuulutanud, et erakorralise meditsiini osakondade uksed ei peaks kergemate tervisemuredega patsientidel avanema nõndasama lihtsalt, nagu viimased on harjunud. Foto: Rasmus Rebase

Patsient, kes jookseb ühe arsti juurest teise juurde või kes soovib neurokirurgilt kuulda, et seljavalu korral peab võtma valuvaigistit ja võimlema, peaks selle luksuse eest ise maksma, kirjutab kauaaegne tegevarst ja õppejõud Kuido Nõmm.

Juba 15 aastat tagasi oli selgelt teada, et möödunud aastakümne lõpupoole lõppeb Eestis jätkusuutlik tervishoiu rahastamine – oli näha demograafiline hetk, kus kindlustusmaksete tegijaid jääb vähemaks kui selle maksu tarvitajaid.

2024. aastal jõudsime sinnamaale, kus senise rahastamismudeli alusel ei ole kuidagi võimalik hoida tervishoius seniseid abimahtusid. Aga ka nüüd ei ole poliitikutel olnud selgroogu otsuseid tegema hakata, kuigi 2025. aasta tervisekassa eelarve puudujääki on hinnanguliselt 168 miljonit eurot ning 2025–2027 puudujäägiks on arvestatud 571 miljonit eurot.