Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

FOOKUS Haiglad suudavad tavatööd jätkata kuni kolm ööpäeva

Copy
Mullu märtsis pandi Lõuna-Eesti haiglas tööle uus 328-kilovatine diiselgeneraator, mis peaks automaatselt sisse lülituma niipea, kui haiglat elektrikatkestus tabab. Tehnik-elektrik Ago Pettai raviasutuse elektrivarustuse südames.
Mullu märtsis pandi Lõuna-Eesti haiglas tööle uus 328-kilovatine diiselgeneraator, mis peaks automaatselt sisse lülituma niipea, kui haiglat elektrikatkestus tabab. Tehnik-elektrik Ago Pettai raviasutuse elektrivarustuse südames. Foto: Arved Breidaks/Lõuna-Eesti Postimees

Elektrikatkestused on kahtlemata ebameeldivad kõigile, kuid suurimat mõju avaldavad need valdkondades, kus sageli käib võitlus elu ja surma peale, kirjutab toimetaja Ahti Kallikorm.

Näiteks 2019. aasta oktoobris möllanud «Võru tormi» üks ohvreid oli Lõuna-Eesti haigla, kus elekter oli ära üle kaheksa tunni. Ühtlasi tuli välja, et tormituuled suutsid rivist välja viia ka kohalikud tanklad, mistõttu pidi haiglajuht Arvi Vask isiklikult minema Võrust kaugemale generaatoritele kütust tooma.

Arvestades tõsiasja, et päästeamet soovitab elanikkonnal veebruaris tehtava desünkroniseerimise raames valmistuda nädalapikkuseks elektrikatkestuseks, on paslik küsida: kas meie haiglad suudavad siis endiselt patsiente teenindada või kustuvad operatsioonisaalis pirnid samal ajal kui kodudeski?

Tagasi üles