/nginx/o/2023/08/23/15542391t1hc7b9.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/01/23/16610735t1h6440.jpg)
- Riigikantseleile plaantakse anda õigus korraldada avalikus sektoris innovatsiooni.
- Ühiskonna innoveerimise hoiatav eeskuju on Marxi «Kapitali» kujul juba olemas.
- President Trumpi üks prioriteete on tühistada nn DEI innovatsiooniprogrammid.
Riigikogus on praegu menetluses teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse (TAIK) seadus. See hakkab asendama praegu kehtivat, mille nimes innovatsiooni korraldamist mainitud ei ole, märgib toimetaja Martin Ehala.
Iga uus seadus, mis välja mõeldakse, suurendab riigi täitevvõimu voli ühiskonna üle. Võib-olla mitte palju korraga. Aga niimoodi, kild killu haaval kasvatatakse Leviaatanit. Olukord, kus täitevvõim usurpeerib riigivalitsemise, ei erine palju absolutismist, kus seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust ei tunnistatud.
Loomulikult on innovatsioon oluline. Paljud tähtsad uuendused, näiteks internet ja isegi Google’i otsimasin, said õigel hetkel avaliku raha toel kiirendussüsti. Kuid on vaks vahet, kas suurepärasele algatusele otsitakse rahastust või käivad ametnikud müksatoni tegemas, et ühiskonnast innovatsiooni välja pressida.
Sotsiaalteadustes näitab üks uuring üht, teine uuring teist, mistõttu ka kõige pöörasemale maailmaparandusele võib kirjutada «Kapitali» mahus õigustuse.
Oluline vahe on ka tehnilisel ja ühiskondlikul innovatsioonil. Tehniline innovatsioon põhineb kõval tõenduspõhisel reaalteadusel. Sotsiaalteadustes aga näitab üks uuring üht, teine uuring teist, mistõttu ka kõige pöörasemale maailmaparandusele võib kirjutada Karl Marxi «Kapitali» mahus õigustuse.
Just maailmaparandus paistab olevat plaanis, sest riigikantseleile antakse õigus teadus- ja arendustegevusi läbi viia ning avalikus sektoris innovatsioonitegevusi korraldada. Seda võib mõista nii, et riigikantselei tellib uuringu ja soovitused, ning seejärel hakkab omavalitsustelt nõudma soovituste elluviimist. Volitada riigikantseleid korraldama innovatsiooni avalikus sektoris on anda võimu Leviaatanile.
Riigikantseleile antakse õigus teadus- ja arendustegevusi läbi viia ning avalikus sektoris innovatsioonitegevusi korraldada. Volitada riigikantseleid korraldama innovatsiooni on anda võimu Leviaatanile.
Nagu hoiatab Riin Seema, võib hurraa-entusiastlik innovatsioon ühiskonnateadustes anda soovitule vastupidise tulemuse. Ja nagu kirjutab Voldemar Tomusk, on ka reaalne oht, et rahastajad hakkavad teadlastelt ootama tõenduspõhiste poliitikate asemel poliitikapõhiseid tõendusi, et niimoodi oma tahtmisi õigustada.
Hoiatav näide sellisest avaliku sektori innovatsioonist on saatanlikud DEI-programmid Ameerika Ühendriikides, mille ülesanne on ühiskonnast «struktuurset rassismi» välja koolutada. DEI-programmide lõpetamine on praegu president Donald Trumpi üks prioriteete.
Mida rohkem suunatakse innovatsiooni korraldamisse raha, seda tagasihoidlikumad on tulemused ning seda vähem jääb raha teaduse ja arenduse jaoks.
Üks hiljutine rahvusvaheline võrdlusuuring on toonud ka esile, et mida rohkem suunatakse innovatsiooni korraldamisse raha, seda tagasihoidlikumad on tulemused. Ja mida rohkem raha läheb innovatsiooni korraldamisse, seda vähem jääb seda teaduse ja arenduse jaoks. See peaks teadlased murelikuks tegema. Seda enam, et teadusraha jagamine plaanitakse tuua Eesti Teadusagentuuri alluvusest haridus- ja teadusministri kätte.
/nginx/o/2025/01/23/16610736t1h8af9.jpg)
Õigusriigis tagab avalik võim akadeemilise vabaduse ja teadusasutuste sõltumatuse sellega, et rahastamist korraldab apoliitiline asutus, mitte täitevvõim vahetult. Nagu oma tagasisides eelnõule mainib Eesti Teadusagentuuri nõukogu, peaks väga tõsiselt kaaluma, kas selline muutus on põhjendatud.
Kellelegi ametnikest on ilmselt rahvuse kestlikkus ikka nii vastukarva olnud, et jättis selle teaduspoliitika valdkondade hulgast vaikselt välja.
Ja veel viimane kõnekas kild. Seaduseelnõu märgib ka eesti keele ja kultuuri kestlikkuse väärtustamist, tillukese erinevusega põhiseaduse preambulist. Kellelegi ametnikest on ilmselt rahvuse kestlikkus ikka nii vastukarva olnud, et jättis selle teaduspoliitika valdkondade hulgast vaikselt välja.