AHTI KALLIKORM ⟩ Priskus ei tohi olla stigma ega ka möödavaatamise koht

Fookuse rubriigi «Ühiskond ja tervis toimetaja» Ahti Kallikorm. Foto: Kadri Purje

Tervishoid peab aina enam ja enam tegelema ülekaaluliste inimestega, võttes maksumaksja rahakotist selleks juurde maksuraha, tõdeb toimetaja Ahti Kallikorm.

Kuigi ülekaalulisuse kasv pole kaugeltki ainult Eesti mure, on meie jaoks tegemist siiski eksistentsiaalse probleemiga: meelitab ju liigne kehakeel ligi kroonilisi haigusi ning avab lahkelt naeratades ukse ka infarktile. Ja nagu toob välja kergejõustikutreener Jaanus Kriisk, on ütlusel «terves kehas terve vaim» tõepõhi all – ülekaal tekitab juba lapseeas väsimust, närvilisust ja psühholoogilisi probleeme. Need kanduvad sealt edasi ka täiskasvanuikka.

Selle globaalse mure tõttu on tänapäeval aina populaarsemaks saanud kaalulangetus või «elustiiliravimid», mille võidukäiku peab Tartu Ülikooli farmakoloogia ja kliinilise farmakoloogia professor Anti Kalda lausa vääramatuks. Ta toob juurde ka ühe huvitava ja väheräägitud tahu, milleks on ülekaalulisuse mõju majandusele – näiteks moodustasid ülekaalulisusest tulenevad kulud 2020. aastal 2,19 protsenti maailma sisemajanduse kogutoodangust. Siinkohal tasub meenutada, et näiteks maagilised kaks protsenti SKTst on olnud see mõõdik, millega mõõdetakse liikmesriigi pühendumust NATO tervisele.