FOOKUS ⟩ Eesti julgeolekupoliitika kujundajad otsivad nagu siilid üleilmses udus turvalist teeotsa

Peagi ametisse asuv uus riigisekretär Keit Kasemets on julgeolekuküsimustes samasugune alustaja nagu peaminister Kristen Michal. Riigisekretäril on aga peamine roll hübriidsõdade võitmisel. Foto: Mihkel Maripuu

Nii suure globaalse määramatuse ajal eeldaks, et riigijuhid teevad kindlustandvaid avaldusi meid ühendavate eesmärkide kohta. Eestis aga teatas president Alar Karis läinud aasta lõpus, et räägime sõjast liiga palju, ning välisminister Margus Tsahkna kiidab samal ajal välismeedias Euroopa vägede Ukrainasse saatmise mõtet. Toimetaja Meelis Oidsalu üritas nelja Eesti julgeolekuprofi abil kaardistada, mida mõeldakse meie võimukoridorides praegusest julgeolekuolukorrast.

Mullu 25. novembril toimunud riigikaitsenõukogu istungi järgsel pressikonverentsil rääkis president Alar Karis rääkis, et aasta lõpp ja uue algus saavad olema julgeoleku mõttes keerulised. Paar päeva vähem kui kuu hiljem antud aastalõpuintervjuus Eesti Televisioonile vahetas riigipea aga tooni ja käiku ning ütles, et Eestis räägitakse sõjast liiga palju.

Nii mõneski vaatlejas tekitas selline retooriline hüpe segadust. Leedu president Gitanas Nausėda oli aasta lõpul erakordselt sõjakas meeleolus ja nahutas lahkuvat valitsust, et nood rääkisid kaitsest, aga suurt midagi ei teinud. Samas plaanis ka Leedu eelmine valitsus kaitsekulu tõsta samale tasemele Eestiga ning on üldiselt riigikaitseküsimustes meist toimekam.