Taani professor ⟩ Miks vananevad ühiskonnad sündimust maksustavad?

Käesoleva loo autor ja tema kaasautorid tuvastasid tosina riigi andmete põhjal, et võttes arvesse kõiki laste kasvatamisega seotud kulusid, panustavad lapsevanemad ühiskonda keskmiselt 2,66 korda enam kui lapsi mitte kasvatanud ühiskonnaliikmed. Samas ei vii kured suurematele panustajale proportsionaalselt priskemaid rahapakke. Illustratsioon: Artur Kuus

Lapsevanemad panustavad enam kui kaks ja pool korda rohkem heaoluühiskonna toimimisse kui mittevanemad, kirjutab poliitökonoomia professor Pieter Vanhuysse Taani Tippuuringute Instituudist.

Kui palju ressursse on tegelikult vaja, et vastsündinud laps täiskasvanuks kasvatada? Ja kes selle eest maksab?

Need on esmatähtsad küsimused, kuna puudutavad rahvastiku taastootmist ning riigieelarve tasakaalu – ühesõnaga, ühiskondade pikaajalist kestlikkust. Oma värskes uuringus kasutasime demograaf Robert Gáli ja sotsioloog Márton​ Medgyesiga uudseid meetodeid, et arvesse võtta mitte üksnes lastele suunatud riiklikku panust (lapse- ja peretoetused), vaid ka erasektori panust lastele pühendatud aja (vanemlik hoolitsus) ning raha (lastele ostetud kaubad ja teenused) kujul. Uuring põhineb 12 Euroopa Liidu riigi (kaasa arvatud Eesti) andmetel.