KRISTJAN LUHAMETS ⟩ Vaid Jumal teab, millal su eesmärk on täidetud

Palliatiivses ravis pööratakse tähelepanu haigestunud inimese ja tema lähedaste vajadustele terviklikult. Foto: Shutterstock

Küsimus abistatud enesetapu ehk eutanaasia lubatavusest oleks juba ammu lahendatud, kui me teaksime ette kannatuse tähendust, kui me oleksime üksmeelel, mis juhtub inimhingega pärast surma, kirjutab EELK Tartu praostkonna praost Kristjan Luhamets.

Tundub, et meie ilmalikuks muutunud ühiskonnas sunnib eutanaasiat tahtma hirm. Surm tuleb nagunii, küsimus on vaid: kuidas? Võib tekkida tunne, et me ei karda surma, vaid ainult suremise protsessi. Viimast oleme näinud ja oskame karta. Lähedase valu on nii kohutavalt raske kõrvalt näha, et vahel on võimatu öelda, kes ootab selle lõppu rohkem, kas kannataja ise või need, kes talle kaasa elavad.

Haigusega kaasnev vaev tähendab võitlust – nii füüsilist kui vaimset. Kuna võitlus ilma eesmärgita oleks talumatu, seisame paratamatult küsimuse ees: mis saab edasi? Mis juhtub siis, kui süda enam ei löö?