MART SUSI ⟩ Eutanaasia õigusselgusetus tuleks lahendada referendumiga

Kampaaniarühma Dignity in Dying (Väärikas Suremine) kampaania Londonis, mille raames riputati parlamendihoone läheduses puudele inimeste surmasoove. Kampaaniale on andnud oma toe briti teletäht Dame Esther Ranzen, kellel kaks aastat tagasi diagnoositi kaugelearenenud kopsuvähk. Foto: Michael Leckie Media Assignments

Debattides eutanaasia üle saabub varem või hiljem aeg, millal nii pooldajad kui vastased võtavad kasutusele inimõiguse kui trumpargumendi, kirjutab Tallinna Ülikooli inimõiguste professor Mart Susi.

Pooldajad räägivad, et õigus eutanaasiale on inimõigus ja kuigi seda ehk ei ole sellisena tunnustatud, tuleks seda teha. Vastased jällegi ütlevad, et ei ole olemas inimõigust eutanaasiale ning sellist õigust ei ole ka võimalik õiguse üldpõhimõtetest tuletada. Eutanaasiat käsitlen siinkohal kui katusmõistet, mille alla mahuvad eutanaasia eri vormid sõltuvalt arsti aktiivsusest.

Väga laialt üldistades peegeldavad argumendid eutanaasia toetuseks või vastu arusaama üksikisiku ja ühiskonna suhetest. Võidakse öelda, et ühiskond ei saa üksikisikule ette kirjutada, kuidas ta peab elama, ning ühiskonnal tuleb üksikisiku valikuid aktsepteerida niikaua, kuni need ei põhjusta kellelegi otsest kahju. Niiviisi saab argumenteerida toetust eutanaasiale, sest ühiskond ei saa ette kirjutada seda, kuidas isik võib surra.