MEELIS OIDSALU ⟩ Kaitsekraavid ja «punased kraanad»

Fookuse «Võimu ja julgeoleku» toimetaja Meelis Oidsalu. Foto: Mihkel Maripuu

Riigikontrolli hiljutise raporti järgi on Eesti suuteline sõjalise kriisi alguses absorbeerima kaitseplaanides ettenähtud brittide kergejalaväe tugevdusbrigaadi. Ükski sõda ei kulge plaanide kohaselt, mistõttu võiks koos vabaühenduste ja erasektoriga läbi mängida ka keerulisemad olukorrad, võttes arvesse ka mittesõjalise materiaalse toetuse vastuvõtuvõimet, leiab toimetaja Meelis Oidsalu.

Täiemahuline sõda Ukrainas on toonud esile vabaühenduste erakordse rolli kriisiaegse vastupidavuse ja humanitaarabi pakkumisel. Organisatsioonid, mis enne sõda keskendusid väiksematele kohalikele algatustele, on nüüd muutunud sõjalise, humanitaar- ja meditsiinilise toe massiivseks selgrooks. Nende areng alates sõja algusest on olnud muljetavaldav nii ulatuselt kui ka keerukuselt. Eriline roll oli väiksematel rohujuuretasandi vabaühendustel, mis suutsid operatiivselt abistada linnu ja külasid, kuhu riiklik abi ei jõudnud.

Sõja arenedes hakkasid vabaühendused spetsialiseeruma ning pakutavaid teenuseid arendama. Tänase «Fookuse» pikas intervjuus räägib Ukraina kolmanda sektori imelaps Fedir Serdiuk, kuivõrd oluline on ka NATO riikide kaitsevalmiduse jaoks varajane ühenduste loomine kolmanda sektoriga ning õigusruumi kohandamine nõnda, et kriisi või sõja ajal ei tekiks bürokraatlikke pudelikaelu sektoritevahelise abi vastuvõtmisel.