FOOKUS ⟩ Eesti on Balti naabritest NATO kollektiivkaitse arendamisel poole sammu võrra ees

Briti kaitseminister John Healey tervitas juulikuise visiidi käigus Tapale seal teenivaid Briti ja Prantsuse sõdureid. Foto: Madis Veltman

NATO Madridi tippkohtumisel lepiti 2022. aastal kokku, et 2016. aastast idatiival paiknevad rahvusvahelised pataljonid kasvavad edaspidi brigaadideks. Eestist saab järgmisel aastal esimene idatiiva riik, kuhu siirmisõppuse käigus tuleb terve liitlaste brigaad, ning sõja korral on Eestisse kaasatud lausa kolme NATO tuumariigi pataljoni tasemel üksused, kirjutab toimetaja Meelis Oidsalu.

Eestis on viimastel aastatel palju räägitud sellest, kuidas oleme oma esmase sõjalise kaitsevõime tõstmiseks kehtestanud julgeolekumaksu ja soetanud laskemoona. Sellesuvise laskemoonatüli alguses moona ostmiseks lisaraha taotluse vaidlustanud tollane peaminister Kaja Kallas, kaitseminister Hanno Pevkur (mõlemad Reformierakond) ja riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (Eesti 200) viitasid sellele, et Eesti ei kaitse end üksi, vaid teeb seda koos liitlastega ning seetõttu pole vaja laskemoona soetamisega n-ö üle pingutada.

President Alar Karis nägi tookord poliitikute udujutu läbi ja sekkus. «Eesti peab olema aus nii oma inimeste kui ka liitlaste ees. Me ise tahtsime uut ja kaasajastatud NATO piirkondlikku kaitseplaani. Ja me saime niisuguse plaani. Selle järgi annaksime koos liitlastega kallaletungijale kohese ja tema tagala sügavusse ulatuva vastulöögi. Eesti leppis kokku ka meie kaitseväe laskemoona miinimumi, mis on plaani toimimiseks vajalik. Sellest miinimumist ongi puudu 1,6 miljardit eurot,» kirjutas ta pärast 19. juunil toimunud kohtumist peaminister Kallasega.