FOOKUS ⟩ Valeri Zalužnõi: sõjatehnoloogia areneb, aga NATO magab

Ühendkuningriigis resideeruv Ukraina suursaadik ja endine kaitseväe juhataja Valeri Zalužnõi on NATO tehnoloogilisest passiivsusest häritud. Foto: Jordan Pettitt/AP/Scanpix

• Allianss pole kohanenud muutustega lahinguväljal ning toetub kallitele pärandsüsteemidele.
• Pikka ja mastaapset kurnamissõda pole võimalik kallite relvadega võita, sest raha saab otsa.
• Lääne kindralid naersid Valeri Zalužnõi välja, kui ta rääkis neile odavrobootika tähtsusest sõjas.

Endine Ukraina kaitseväe juht Valeri Zalužnõi hoiatab, et NATO klammerdub aegunud, külma sõja aegsete doktriinide ja kallite relvasüsteemide külge, samal ajal kui Ukraina lahinguväljal toimuvat dikteerivad üha enam tehisintellekt ja paindlikud odavad massitehnoloogiad.

Nüüdne Ukraina suursaadik Ühendkuningriigis Valeri Zalužnõi jagas oma analüüsi nüüdisaegsest sõjapidamisest 9. novembril tehtud Telegrami postituses, kutsudes NATO riike üles seadma esikohale ühiskondliku kerksuse arendamist. Refereerides oma sõnavõttu Hollandi armee ja Bundeswehri korraldatud seminaril, rõhutas ta 2030. aasta väljakutseteks valmistumise ja NATO kaitsevõime tugevdamise kiireloomulisust.

«Kõige olulisem ootus tehnoloogilistele uuendustele on pealetungioperatsioonide uuesti võimaldamine nii operatiivsel kui ka strateegilisel tasandil,» märkis ta, viidates Ukraina lahinguväljadel viimase kahe aasta jooksul valitsenud Esimese maailmasõja tüüpi kurnamis- ja kaevikusõja reaalsusele.

Zalužnõi hoiatas, et sõjatehniline revolutsioon – mehitamata süsteemid ja tehisintellekt – teeb võimalikuks tsiviiltaristu totaalse halvamise. «Käimasolev tehnoloogiline revolutsioon on toonud kaasa uue kurnamissõja ajastu, kus poliitiliste eesmärkide saavutamise tee seisneb vaenlase ressursside ja võimete süstemaatilises kurnamises,» selgitas ta.

Valeri Zalužnõi hoiatas, et sõjatehniline revolutsioon – mehitamata süsteemid ja tehisintellekt – teeb võimalikuks tsiviiltaristu totaalse halvamise.

Veelgi karmima hoiatuse andis Ukraina endine kaitseväe juhataja 18. oktoobril Londonis Kuninglikus Ühendteenistuste Instituudis (RUSI) peetud kõnes. Tema sõnum oli nii pakiline kui ka rahutust tekitav: sõja olemus on põhjalikult muutunud ja NATO on ohtlikult ajast maha jäänud. Traditsioonilisest manööversõja paradigmast on saanud tema hinnangul ajalooline relikt.

Zalužnõi meenutas skeptitsismi, mida kohtas, kui tema varased hoiatused sõjapidamise tehnoloogilise arengu kohta välja naerdi. «Kui viisime robotid lahinguväljale, kostis lääne ajakirjandusest ja kindralitelt naeru,» ütles ta. «Kuid 2024. aastaks hakkas uus tehnoloogia, eriti tehisintellekt, sõjapidamises olulist rolli mängima.»

Ukraina Rahvuskaardi droonikütid Harkivi linna ümbruses öösel Shahede otsimas. Foto: Juri Larin

Naer on nüüdseks vaibunud ning asendunud kasvava arusaamisega tehisaru ja automatiseerimise ulatuslikust mõjust kaasaegsele konfliktile.

Ka Ühendkuningriigis on Zalužnõi sõnul hakanud kasvama teadlikkus vajadusest kohandada riiklikke kaitsestrateegiaid. Tema kriitika NATO suhtes oli lausa terav: «Tundub, et NATO on jäänud magama ega ole kohanenud muutustega globaalses julgeolekus.»

Allianss tugineb Zalužnõi sõnul endiselt aegunud doktriinidele ja relvasüsteemidele, mis on pärit 20. sajandi keskpaigast. «Globaalne julgeolek põhineb endiselt kallitel relvasüsteemidel, sealhulgas rakettidel, hävitajatel ja lennukikandjatel,» lausus ta.

Need sõjariistad, kuigi võimsad, on üha haavatavamad konfliktides, kus nende süsteemide massiline tootmine ja kasutuselevõtt ei ole jätkusuutlikud. «Suurte sõdade korral väheneb võimekus kalleid süsteeme massiliselt toota, see asjaolu muudab need ühtlasi vähem tõhusaks,» hoiatas ta.

Tehisintellektil põhinevad droonid, kübervõimed ja automatiseeritud kaitseplatvormid ei ole lihtsalt täiendavad tööriistad – neist saab sõjapidamise tehnoloogiline raskuskese.

Sõjatehnoloogiline rõhk peab nihkuma skaleeritavate ja paindlike tehnoloogiate poole. Tehisintellektil põhinevad droonid, kübervõimed ja automatiseeritud kaitseplatvormid ei ole lihtsalt täiendavad tööriistad – neist saab sõjapidamise tehnoloogiline raskuskese.

Praegu Ühendkuningriigis Ukraina suursaadiku ametit pidavale endisele väejuhile ei ole need tähelepanekud pelgalt akadeemilised mõtisklused – need on tekkinud tema enda riigi eksistentsiaalse võitluse kogemusest. Zalužnõi rõhutas oma sõnumi kiireloomulisust: maailm peab valmistuma uueks konfliktide ajastuks, kus sõja tulemuse määrab tehnoloogiline üleolek ja kärme kohanemisvõime.