PEETER KOPPEL ⟩ Kuld on rikkaks jäämise ja mitte rikkaks saamise instrument

Peeter Koppel. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees

Nagu iga diiva, ei täida ka kuld alati oma lubadusi ja tema tulemuslikkus on sama kapriisne kui kass, kirjutab Fookuse «Raha ja majanduse» toimetaja Peeter Koppel.

Inimestele meeldivad lood ja emotsioonid. Ka investeerimismaailmas. Alati särav, alati nõutud, alati sosistamas lubadusi turvalisusest, rikkusest ja ajast sõltumatust väärtusest. Kuid nagu iga diiva, ei täida ka kuld alati oma lubadusi ja tema tulemuslikkus on sama kapriisne kui kass, kes otsustab, kas ta täna sind armastab või mitte.

Kui prooviks kogemuse baasil emotsioone veidi talitseda ja vaadelda, millal kuld toimib ja millal mitte? Esimene vastus sellele küsimusele ei üllata ilmselt kedagi. Kuld nimelt toimib, kui inflatsioon on päriselt problemaatiline. Kuld on nagu see veider onu, kes kogub konserve, sest «majandus variseb kohe kokku». Kui inflatsioonimäär on mahlane, siis muutub kuld parimaks «ma ju ütlesin»-varaks. Paljude inimeste meelest on kuld ainus ja parim inflatsioonikaitse – ning nad on väga üllatunud, kui näiteks muud toormed, energiasektori aktsiad ja isegi elukondlik kinnisvara suudavad kõrgema inflatsiooni keskkonnas ostujõudu mitte ainult hoida, vaid ka kasvatada.