MAIT KRAUN ⟩ Võlapeo tõetunni saabudes lööb kuld särama

Kuld on monetaarne metall, mida on aastatuhandete vältel kasutatud rahana ja hoitud reservidena. Foto: Eero Vabamägi/Postimees

Kuld ei paku küll rahavoogu, aga kannab raha karakteristikuid ning hakkab investorite portfellides aina rohkem asendama riigivõlakirju; kirjutab Tavidi analüütik Mait Kraun.

Kui vaadata üldinvesteerimise kontekstis, siis kulla ühe peamise miinusena tuuakse välja rahavoo puudumine. Sada aastat tagasi ostetud unts kulda on endiselt unts kulda. Coca-Cola tuli USAs börsile 1919. aastal ning üks aktsia maksis 40 dollarit. Kui sa ostsid toona ühe aktsia ja investeerisid iga aasta saadud dividendid (rahavoo) uuesti Coca-Colasse, kasvas summa saja aastaga umbes 18 miljoni dollarini (ligi 14-protsendiline aastatootlus). Isegi kui inflatsiooniga arvestada, on üks (!) Coca-Cola aktsia teinud kellegi lapselapsed multimiljonäriks.

Alates 1971. aastast, mil kulla hinnaga vabalt kauplema hakati, on kogutootluselt kulda ületanud ka üldised USA aktsiaindeksid. Enne 1971. aastat, mil kuld oli raha ja valuutad olid kulla suhtes fikseeritud, pole võrdlus muude varadega adekvaatne, sest hindu mõõdetigi kullas. Kuigi mõnele meeldib seda teha.