MEELIS OIDSALU ⟩ Ameerika hirmu põhivormid

Donald Trumpi maskid Washingtonis 20. jaanuaril 2021 Joe Bideni ametisseastumise päeval. Foto: Chris Tuite/IS/MPI/Capital Pictures

Ameerika ajaloo vältel on hirmu korduvalt kasutatud võimsa sisepoliitilise relvana. Ebakindluse või kriisi hetkedel on maailma võimsaima riigi juhid sageli õhutanud avalikku ärevust, et koondada võimu, vaigistada teisitimõtlejaid ja ajada järjekordse meediaskandaali varjus vastuolulist poliitikat, kirjutab toimetaja Meelis Oidsalu.

Lisaks kodusõjale ja algavale Donald Trumpi teisele ametiajale on Ameerika Ühendriikide poliitilises ajaloos on olnud kümmekond perioodi, mil hirm on riigi elu olulisi arenguid kujundanud. Ameerika hirmupoliitika ajalugu algas 1798. aastal, mil president John Adamsi juhitud noort Ameerikat valdas hirm revolutsioonilise Prantsusmaa sabotaaži ja sõja ees. Adamsi juhtimisel vastu võetud seadused piirasid sõnavabadust ja sihtisid immigrante, osalt rahvusliku julgeoleku kaitseks, osalt poliitiliste vastaste vaigistamiseks.

Kurikuulsaim Ameerika hirmupoliitika periood leidis aset 1940. aastate lõpus ja 1950. aastatel nn teise punase paanika ajal.